Suurem osa, so filosoofia näol, on nüüdseks läbi. Seda kohe põhjalikult ja loota on, et enam seda ei tule. Aga et asjast ikka korralikult aimu saada, peab alustama algusest ja see jutt on paari peatükki väärt.
Veel enne, kui meil ei olnud filosoofia alanudki, saime peaaegu igalt õppejõult korraliku kirjeldusega teada, mis meid ees ootamas on.
-See on meie koolis kõige raskem aine. Kui see tehtud, siis võib öelda, et pool kooli on läbitud.
-Meie kursusel oli paar niisugust inimest, kes tegid seda eksamit 8 ja ka 9 korda. Ikka niikaua, kui läbi said. Ja neil oli filosoofia kõige paremini ja eluks ajaks selge.
Peategelane, meessoost õppejõud, pidi asja ikka väga põhjalikult ja südamega võtma. Kes tema „lapsukese” kohta midagi halvasti ütleb, see tema vahet jooksma jääki (loe: kukub läbi ja mitu korda ikka).
Kõik see ootas meid ees ja need toetavad-julgustavad jutud olid ikka väga omal kohal. Hirm oli üles kruvitud ja igal ühel oma eelarvamus valmis kujunenud, üks ikka jubedam kui teine.
Loengud oli põnevad, hea ülesehitusega. Mulle väga meeldib antiikfilosoofia ja nautisin neid ning vestlesin kaasa.
Eksamiteks õppimise ajal hakkasin esimesest punktist peale, aga kuna paljud tahtsid üht-teist lõpust teada, siis hakkasime koos lõpust õppima. Keskpaik, Kant isiklikult, jäi mul õppimata.
Kui eksamipäev kätte jõudus, tõusin hommikul varem üles ja lugesin selle osa ka läbi.
Paljud lidusid WC vahet- kes kõhust lahti, kel süda pööritamas.
Oligi minu kord sisse minna. Õppejõud andis võimaluse tõmmata filosoofilisest kaardipakist kaks kaarti. Nii nagu loota, sain mõlemad punktid Kant`ist. Ikka selle, mida õppida ei jõudnud. Sain ettevalmistusaja ja vastamise hetk oligi käes.
Eks neid kukkus läbi enne mind ja peale mind. Vastav eeltöö käis kogu aeg, et sa ikka teaksid, mis ees ootamas on. Õppejõud võttis ettevalmistuslehed minu käest ära, libistas silmad sealt üle ja ütles:
-Siin ei ole midagi vaadatagi, kõik märksõnad on olemas, loengutel olid ka aktiivne. Ma panen sulle hinde välja. Saad A.
APPI! ! ! Aga see oli tõsi!
Ma ei tea, kust kohast mul see julgus tuli, aga palusin luba ette lugeda mõlemad luuletused, mis kaartide peal olid:
-Sa ei pea neid lugema, ütles õppejõud.
-Ma tahan neid lugeda, need sobivad siia suurepäraselt.
Esimene oli midagi niisugust:
-Nüüd seisan ma su ees,
Ja minu saatus on teie kätes.
Sinu otsustada on
Mis minust saab …
-Eks ta nii ongi, et sinu saatus on minu kätes. Mis su nimi on, ma panen sulle hinde välja.
Ja veel enne, kui hinne paberile sai, vuristasin ma teise luuletuse ka ette:
Nüüd lahkun ma su juurest
Sa pime kutt.
Kui ma olin sinuga
Siis ei osanud sa
Minu väärtust hinnata.
Aga kui sa
Minuga magada tahad
Siis tead
Kust kohast mind otsida tuleb …
Vot nii. Hinde kirjutamine seiskus ja õppejõud vaatas mulleotsa.
-Kust kohast sa selle luuletuse said?
-Kaardi pealt. Te ise andsite selle mulle
-Ei-ei, sa ikka ise tõmbasid selle. Ma pean need kaardid üle kontrollima. Kirjutavad ka igasugust luulet sinna peale.
Aga minu hinne oli ikka veel välja panemata. Nüüd tuli kiirelt tegutseda- filosoofiast polnud nagu enam juttugi ja luuletused ka loetud. Asutasin ennast ukse poole minema. Üks jalg laua all, teine ukse poole liikumas, näitasin välja, et ma nüüd ikka päris tõesti lähen. Äkki saaks selle hinde ka välja pandud. Pani!
Kui uksest välja sain, läks muidugi sebimiseks- mis said ja kuidas läks ja mida küsib??? Eks rääkisin siis oma loo ära. Reaktsioonid olid mitmesugused:
-Ausalt ka? Niisuguse luuletuse talle lugesidki?
Aga kursaõde õhkas rõõmsalt:
-Kas sa Monsa aru said, et ta andis sulle korvi? :))
Sellest ma ei saanudki kohe aru. Kui asja ikka naljaga võtta ja filosoofiliselt läheneda.
Kui arvate, et asi hullemaks minna ei saa, siis saab ikka ja alati!
Ja siis küsis keegi eksamitele minejate seast:
-Kuule, sina luuletuste lugeja, kas sa seda ka tead, et meil on järgmisel aastal filosoofia II tulemas?
Vot seda ma ei teadnud ja see küsimus võttis jalad alt. Istusin põrandale ja mõtlesin:
-Oli mul seda nüüd vaja, no oli seda siis vaja???
Ka järgmisel reedel toimus eksam, aga miks see nii läks, ei teagi. Keegi ei tea. Vastajaid oli 50 ringis ja kui ma väga mööda ei pane, siis sellest kambast kukkus esimese hooga ~40 läbi. No vaevalt need 40 õppimata kohale tulid, aga ajalugu-ajalugu.
Selle päeva ristisin ma Suureks Reedeks filosoofilises plaanis.
Sellele loole tuleb ka VOL 2 - eksam, mida ma üleeile tegin ...
.JPG)
