Homme on 1. SEPTEMBER :))

Septembrikuu

on kuldne kuu,

siis kuldsed õunad,

ploomid puul.

Septembrikuu

on marjakuu,

siis marjad mättal,

pihlapuul.

Septembrikuu

on rännukuu,

siis rännulaulud

linnul suus.

Septembrikuu

on tuulekuu,

tuul hüüab sügist:

"Uhuhuuu!"

Septembrikuu

on tähtis kuu:

siis aabits uus,

siis ranits uus,

uus vormipluus -

kõik, kõik on uus

septembrikuus!

(Olivia Saar)

Sügisehõngu on tunda.

Imeline :)) pühapäev.

See oli võrratu päikeseloojang laupäeva õhtul ja sellele järgnes veel ilusam öö.
http://muinastuled.ee/et

Vikerkaare otsa all olevat rahapada. Aga kui õhust vaadata, siis on vikerkaar ringikujuline. Huvitav, kus siis rahapada on?

Väike kratt

Käisime täna sünnipäeval. Sünnipäevalapse õde sai ka omale mänguasja. Esimese asjana prooviti, kas rebase pea selja taha saab keerata- sai küll. Siis käis selle loomaga mööda õue ringi, tassides teda kord sabapidi, kord ümber kaela kinni hoides. Oli ju vaja vaadata, mida selle loomakesega annab korraldada või kuidas ilusat värvi ära kasutada.
Kuna selle lapse pea lõikab, siis varsti ta leidiski uuele mänguasjale rakenduse. Kanad! need ju peaksid rebast kartma.
Ja kui ei karda, siis virutada saab selle loomaga ikka. saba parajalt pikk ja ulatub kaugele.
Kuna kana ikka päris korralikult pihta ei saanud, siis oli vaja teda taga ajada.
Vaene linnuke lendles ja jooksis elu eest ning otsis paaniliselt kohta, kuhu põgeneda.
Ja eks ta leidiski omale päästva koha- lendas sünnipäevalauale, millega tekitas paraja segaduse. Vanaema püüdis kana kinni ja päästis vaese linnukese rebase ja väikese tüdruku käest.
-Kallis laps, miks sa nii teed? Miks sa kana taga ajad? küsis vanaema.
-Aga see kana kaapis seal põõsastes!

Mitte juttugi sellest, et see kana aeti sinna põõsastesse ja tegelikult põgenes elu eest selle väikese krati ja tema rebase käest.
Eks see tavaliselt nii on, et suurema tähelepanu saab endale ikka keegi muu, kui päeva peategelane- sünnipäevlaps. Selle õhtu tegelased olid siis rõõmsavärviline rebane ja tema õnnelik omanik. Kuna kõik käis kiirelt, siis polnud mul aega aparaati absoluutselt sättida. See, mis hetkel oli paika pandud, sellega sündmuste käik jäädvustatud sai. Tuli, mis tuli, ülevaate saab ikkagi, kuigi ehe elamus kohapeal oli ikka väga hea.

Ikka juhtub.

Käisime täna lasetega Haapsalus- Valge Daami üritustel.
Kvaliteetaeg.
Tõeline ja unustamatu.

Aeg, see lendab ju linnutiivul, ja juba on nad nii suured, vaatavad üle su peanupu ja küsivad, kuidas allpool ilm on.

Ja õpetused, kuidas politseiga hakkama saada, kui vahele peaksin jääma. :)) Mina oma emale küll niisuguseid soovitusi ei oleks julgenud anda :)). Asi selles, et minu auto load ja tehn.pass jäid nende tõttu koju ja nii ma seal Haapsalus ära käisingi.
Eks natuke kartsin ka, sest alles eelmisel aastal samal sain ajal trahvi kiiruse ületamise eest. 30 alas sõitsin 60-ga, ja see, et kahel pool kruusateed 10km ulatuses oli põld ja see märk nagu oleks unustatud sinna, ei ole ju tegelikult vabandus. Püüdku parem liikluses huligaane, aga need siin passivad põlluteede põõsastikus. Eks see minu arvamuse väljaütlemine trahvi suurust mõjutas ka ja laste tänased soovitused olid igati asjakohased. Kas ma neid just kasutanud oleks, aga ikkagi :))

See daamike on küll musta värvi, aga mis sest.

Ja need vaarikataimed olid seal müüa- vaarikad küljes kui miniõunad.

Suves on asju ...

Kaugusse, kaugusse

rännutee jälle viib.
Terastee kauguses
taevast toetamas ...
(Gena ja Potsataja)

Öös on asju, erilisi kohe ...

See hetk kestis vaid mõned sekundid, kui ma selle suvise päkapiku suvise sussi sees kaadrisse sain.

Varahommikul

Kui kõik ausalt ära rääkida :)) , siis klassikokkutulekult jõudsin isa juurde 5 minutit enne lubatud aega. Et minna plaanitud varahommikusele ringile- pildistama ämblikuvõrke päikesetõusuvalguses. No st tähendab, et magada nagu ei saanudki. Kohe tuli teised riided salga ajada ja fotokaga metsa poole astuma hakata. Katsetasin isa aparaati ja tegin paar võtet.

Varahommikul

Huvitav, kes see küll olla võiks? Kääna või pea otsast ...

Tule ka lauda või mine ära- mis sa segad ja niisama vaatad.

Magusam kui mesi.

Mis on magusam kui mesi? Uni? No meil see küll nii ei ole :)).

Kõige magusamad on ikka varbad, mmm ja kui veel sokk jalas on, siis see on üle kõige.

Päikesesäras ja puudevilus.

Päikene paistab ja loodus lokkab ...

Minu paljulapseline perekond on ikka veel pesas, aga ettevaatlikud nagu alati. Hetke pärast oli pesake tühi, sest olin liialt lähedale läinud.

Öeldakse, et kui on palju pihlakaid, siis on oodata head kartulisaaki. Seda on tõesti vaja. Aga kui on ka palju tõrusid? Mida siis on oodata?

Suvi ...

Minu lemmikpilt. Lihtsalt meeldib.

Laur Kristofer.

Mõni hetk või mõni kaader on kohe eriline.

Mis on see, mis teeb selle meeldivaks? Eks see ole igaühe enda meenutustega seoses ja enda sisetunde otsus.