neljapäev, 27. oktoober 2011

"Ah sa jumal, kui hästi nad teavad ..."

"Sa kuula, kui sa mind kaotad, siis süüdista iseennast. ..."
("Siin me oleme!" )

Täna oli siis postkastis kirjake:
Kolm põnevat pakkumist just sulle.
Digitaalne alkomeeter -76%!
...

Kus nad ometigi teavad, et just sellest ma olengi puudust tundnud ja ilma selleta ei saa elada?

Minu puhul on pigem tervitatav nähtus, kui keegi teine teab, mida ma ikka tõeliselt vajan. Olen ammu mõelnud, et mis ma ilma naabrimutita või nende kaubapakkujateta teeksin?

***
-Tont küll. Kas tõesti toodi mulle 6 ruumi pliidipuude asemel 10 ruumi?
See oli esialgne mõte, sest pool õue oli minu puid täis ja virn paistis nii kõrge olevat.
Ega siis midagi- käised üles ja tööle kallale. Ja kui 22 paiku tuppa sain ning enamus puudest oli õue riita laotud, siis sain aru, et toodud oli ikkagi soovitud puudekogus. Esialgne pilt oli mind petnud.

Ladusin puud naabrimuti sügisel laotud riida kõrvale ja siis tuligi meelde suvine seik.

***
-Ole siis hea poja ja vea üks puuriit kuuri, teise proovime kuidagi pliidipuudeks saagida. Ei tea, mismoodi seda tegema peaks?
-Proovime kohe riidas saagida. Natuke jama ja sättimist on, aga saab hakkama.
-Kas niimoodi, et kohe ülevalt alla ja nii riit pooleks saabki.
-Just.

Eks siis poeg ladus ühe riida kuuri ja teine jäi õue pliidipuudeks saagimist ootama. Ikka ülevalt alla ja pooleks.

-Kuule!!! Naabrimutt veab sinu puid omale kuuri!!!
Helistas mulle naabrinaine.
-???
-Just! See riit, mida sa pliidipuudeks tahtsid saagida, seda veab ta oma kuuri.
-Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on?

Läksin õhtul koju ja tiirutasin ümber riitade. Pool riita minu plaanitavatest pliidipuudest oli läinud naabrimuti kuuri. Küll ma sügasin kukalt ja püüdsin meenutada, kelle riit see siis ikkagi oli. Mille kuradima pärast ma nii kindel olin, et need just minu talvepuud on? Niisuguse asjaga ei saa ju eksida?

Lõpuks otsustasin, et ükspuha, kelle puud need ka olid. Seni ei ole meie majas mingit segadust ja draamat olnud, pole ka seekord vaja. Kui naabrimutt arvab, et tema omad, siis las olla pealegi. Ega ma vaesemaks jää. Ja kui need ikkagi minu omad olid, siis talle ei suuda ma seda nagunii selgeks teha. Tulevikus panen lihtsalt mingi märgi oma riida peale, et segadust ei tekiks.

Aga ühest asjast on mul lahju.
Sellest, et ma natuke kiirem ei olnud. Oleksin tahtnud naabrimuti nägu näha, kui ma tema arvates tema (minu arvates minu) puid pliidipuudeks saen. Ikka ülevalt alla ja riit pikuti pooleks.

Aga see oleks võinud infarkti või tont teab millega lõppeda.
Nii et on parem, kui keegi teine teab täpselt mida mul vaja on ja missugused minu puud kohe mitte ei ole. :))) Sest ega ma päris pead anda ei julge. Kui koolis käisin, siis vedasid-ladusid-majandasid poisid küllalt tihti sellel alal ja nii segadus tekkida võiski.