Talvine vikerkaar.

See on ikka nii, et kui sul fotoaparaati kaasas ei ole, just siis on looduses need kõige kaunimad hetked, mida tahaksid jäädvustada. Nägin noori, kes jalutasid ja pildistasid loodust. Eks palusin siis teha enda jaoks ka paar võtet halost, mis siia üles panin.
Hommikul keraamikasse sõites nägin tee ääres rebast, nii 5-6m kaugusel. Kerisin auto akna alla ja vaatasime tõtt. Sellest loomast oleks saanud väga hea portreevõtte, aga ainult joonistades. :))

Tempo, tempo ...

Kuna eluke on hullumeelselt kiire ja fotoaparaat on Tallinnas talvises hoolduses, siis kasutan eelmise aasta pilte. Aga fotokas- see saab talverehvid, uue õli ja kui veab, siis uued kojamehed ka. :)) Pärast on jõudsam pildistada.

Ikka juhtub.

Eks väikevenna poiss ole ka juba paras kratt, aga tema tembud on alles ees ootamas:)).

See väike poiss, kes täna ilma tegi, on juba praegu kratt mis kratt.

Alguses ei meeldinud talle see, et pidi järjekorras ootama. Kellele väikestest poistest see ikka meeldib. Kui isa oli juba väga väsinud, siis ohkas:
-Kellesse sa küll läinud oled? Üldse pole minu moodi, nii kannatamatu.
-Kuidas ei ole sinu moodi? Just sinu laps ma olen! Kas sa siis ei mäleta? Mina küll mäletan!
-Mida sa mäletad? küsis isa.
-Seda, et ma kasvasin sinu sees ja kui sa purjus olid, siis tulin sinu seest välja. Vot nii see oligi!
-Ei, sa tulid ikka ema seest välja.
-Ei! Mina olen sinu poeg ja tulin sinu seest välja. Ma mäletan täpselt.
-No alati peab mulle häbi tegema, naeris isa. -Alles see oli, kui lasteaias oli pea katki ja kui kasvataja küsis, et kes tegi, siis ütles, et isa lõi:). No mis teed niisugusega.

Mina sain selle püsimatu rüblikuga ilusti hakkama ja kui toolilt maha sai, siis läks trall jälle lahti.
Küll tiris jope tagurpidi selga ja tahtis palja peaga välja joosta. Nii kiire hakkas jälle.

Ja see, mis ta koridorist isale hõikas, see oli kõige tipp:
-Lets go babe, move it, move it!

Ma ei ole tükk aega nii naerda saanud! Pisarateni kohe! Asja tipp on see, et see väikemees on 7-aastane.

Rännumees :)) Balil.

Ma olen juba Balil - väike saar Indoneesias. Olen siin 2 nädalat ja siis austraaliasse tagasi tööle kuskile ...

... elan siin hotellides nagu kuningas.
Liikuda saab siin rolleri ja taksoga. Roller on mingi $ 9 päevas (sh keskmine kütusekulu) - sellega on ikka ilge kaif siin liikluses sõita - liiklus on igas sõidureas kahesuunaline ja ühte ritta mahub 2 autot ja 3 motorollerit.
Rolleri saad rentida igalt suvakalt tänaval, kinnituseks küsivad nime ja hotelli kus ööbid, lihtsalt viid õigel ajal tagasi ja asi vask. ...

Ühesõnaga, elu on vähemalt huvitav. kui natuke ebamugavust talud, siis nalja ikka saab, lihtsalt tuleb end kuskile paisata ja siis vaatab jälle kuidas edasi saab.

(Poja kiri ja foto)

Juba külmetab.

Ikka juhtub.

-Kuule, mida sa jälle korraldasid? Sa peaksid need pead korda tegema, aga sina ajad need kogu aeg hoopis sassi. Tule ja aita mul see asi nüüd korda ajada. Nii palus mind kõrvaltoas töötav fotograaf.

Kuulsin küll teisest toast kõrgendatud häälega nõudmisi, aga mis seal täpselt toimus, see jäi arusaamatuks. Aga kui kutsuti, ju siis kohe teada saan.

-Sa vaata nüüd, mis see fotograaf tegi! Ta ei oska üldse pildistada. Seleta talle, mismoodi need EURUfotod olema peavad, ütles mulle fotograafi juures oma pilte lehvitav vanapapi.

-Mis asja sa talle siis rääkisid? No küll sa oled ikka tegelane! ütles fotograaf.

-No kui nüüd ausalt ära rääkida, siis asi oli nii... ja ma hakkasin naeru alla surudes rääkima.

Papike tuli juuksurisse ja tahtis niisugust soengut, mis ta kohe jupp maad nooremaks teeb. Temal vaja uued passipildid teha. EURUpassi jaoks:)). Ja tal on kiire, kas ma saan asja ruttu korda ajada ja nii juuksed korralikult ära sättida, et ikka ilus oleks.

Loomulikult saan, vastasin ja hakkasin tööle.

Kui töö juba valmis hakkas saama, siis papi ütles:

-Ära nüüd seal kaela kalla nii kaua kohmitse, mul vaja passipilti, ega kukla tagan keegi näe. Seal võib mõni karv ripakil ka olla.

-Kas sa siis ei tea, et Europassi pildid on teistmood?
-Missugused siis?
-Tehakse ju neli pilt...
-Ma tean seda, segas papi vahele. -Ühe lehe peal on neli näopilti, aga suuremad, kui enne olid.
-Täpselt, aga Europassil on teistsugused nõuded. Tehakse jah neli pilti, aga iga pilt on erinev. Igast küljest tehakse. Eest, tagant ja kumbagi külje pealt. Eurovärk ikkagi. Nii et lase mul rahulikult oma töö lõpuni teha. Iga koha pealt peab ilus olema. Ka kukal peab korralikult puhastatud olema.

No ja see argument laskiski mul töö korralikult lõpetada. Lootsin, et sellega on asi korras, aga sellega asi alles algas.

Vaene fotograaf tegi oma pildid ära ja kui valmis töö papile ulatas, sai sarjata. Ikka sedasi, et ta ei oska neid õigeid fotosid teha, need ei kõlba kuskile, sest siin kõik neli näopilti. Tema laskis kõik kukla puhtaks teha ja kus on pilt kuklast? Mingu ta ja küsigu juuksuri käest järgi, kuidas ikka see õigesti EURUpassi piltide tegemine käib.

Proovisin siis talle selgitada, et asi oli nali ja tegelikult on fotod õigesti tehtud.
-Aga ma tulen tagasi ja lasen uued pildid teha, kui te midagi segi ajasite! Mispärast ma seda kukalt siis puhastada lasksin? ütles papike ja ära ta läkski.

-Ma ei saa aru, mis asi see on, et kui mina tõtt räägin, siis mind nad ei usu, aga sina võid ükskõik mida rääkida ja sind usutakse! Vaesed mehed, ma ütlen, lausus fotograaf.

Papi tagasi tulnud ei ole, ju need fotod siis kõlbasid ja EURUpassi nõuded on ikka niisugused, nagu teab fotograaf, mitte juuksur :)).