Kevad ...

Kui ma seda lepatriinut üritasin pildile saada ja ta kangekaelselt lehe alla puges, mõtlesin, et las olla pealegi. Ei tohi teha kunstlikku ja lavastatud loodusfotot. Alati tuleb meelde tütar, kes mu kokku korjatud ja sambla sisse torgitud lillepuhmad välja naeris.

Kahe päevaga on siis pungadest saanud päris suured lehed.
(vt eelmise sissekande esimest fotot.)

Nagu oleks suvi juba :))

Emadepäev oli eksamipäev :)

Kui aju oli õppimisest ja tänasest eksami tegemisest täitsa kokku jooksnud, siis peale töö postitamist haarasin fotoka ja õue ...
See on ikka kõige parem lõõgastumismoment- saab kõik muu unustada. Ja unustan ma korralikult- seljas algselt valge jope ja teksad jalas ei olnud küll enam oma värvi, kui koju sain. Riietustki ei osanud valida, nii laiali oli see pea. Ikka kõhuli ja põlvili, ikka siit nurgast ja sealt nurgast. Midagi sain ka.
Esialgu see kaselehtede pilt tundus mulle nässus olev, aga pärast avastasin, et meeldib väga. Just see, et liikumine nii omapäraselt peale jäi.
Naabri aias avastasin kuldnoka pesakasti, aga linnukest kaadrisse ei saanud. Varsti lähen uuesti proovima.

Elukesest Šveitsis.

Need on siis Berni sümbolid, hästi vallatud ja koerust täis.

Ninapidi õnnepõõsas, :))

See foto on minu jaoks tehtud, sest ma ei suutnud uskuda, et seal palme kasvab. Aga näed, kasvab.

Kevad ...

Need lilled kasvasid metsas, looduslikult.

Käisin täna Põltsamaal ja loomulikult oli mul vaja linnukeste rahu rikkuda.

Imelik, et nad kokku ei põrka.

Talgud Leili juures.

Kui loodusfotograafid olid puude istutamise lõpetanud ja hakkasid suppi sööma, siis oli paras aeg, et kohale ilmuda. Nii ma tegingi.

No jah, tegelikult juhtus nii, aga eks see söömine ole ainus tegevus, mis toidab.
Pärast kuulasime-vaatasime loengut Eesti kotkalubi esindaja poolt ja tõstsime tuju viktoriiniga.
Kas teie teate, miks kährikkoer on omapärane? Kas sellepärast, et tal on oma koer või hoopis sellepärast, et tal on oma kasukas? Aga tegelikult?
Mitu rähniliiki või nahkhiireliiki või linnuliiki on Eestis? Jne jne ...

Ääretult ilus päev oli ja loodame, et Leilil on jaksu seda ka järgmisel aastal korrata.
http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/