Kas kaks on hunnik? Või siis kolm?
Kas päev venib nagu kummipall? Või palju sinna sisse mahub?
"Ja kui sa midagi päris kindlalt ei tea, siis võid vabalt seda tunnistada." (Karupoeg Puhh)
Ega ma teagi, miks mul alati kiire on ja kuhu ma lõppude lõpuks jõuda tahan. Kogu aeg on tunne, et nüüd enam kohe mitte midagi muud nädalaplaanidesse ei mahu.
Ja siis tuleb jälle midagi, millest loobud ei taha ja mis ikkagi tehtud saab.
See oli siis, kui Šveitsist tulles vastu hommikut koju sain.-Mida sa laupäeval sinna tööle tikud? Puhka parem.
-Tead, kui ma koju jään, siis uimerdan terve päeva ringi ja ei ärka ka õhtuks. Kui tööle lähen, siis on vähemalt võimalus, et lõunaks üles ärkan.
Aga laupäeval ootas mind veel üks üllatus, mis lajatati kohe hommikul lagipähe. Et ikka üles ärkaks, kui seni veel ärganud pole.
-Tead, mul on sulle üks halb jutt.
-No mis teha, lase tulla.
-Mul on meile teatripiletid.
-Tore ju.
-Aga täna õhtuks!
-Mis ikka. Kui magama jään, pane ribidesse, aga teatrisse tahan ma kohe hirmsasti minna.
Ja kui esialgu arvasin, et ei jõua äkki laupäeval töölegi minna, siis sai seal oldud kui õhtul teatris käidud. Ja uuele etendusele samuti piletd võetud.
Päevad kaovad tõtates.Kuna ma sel aastal kooli sisse ei saanud, siis niisama passida ka ei tahtnud. Võtsin käsile inglise keele. Iga nädal saab tunnis käidud ja põhiline õppimise aeg on ikkagi pühapäeval.
-Kuule, kas me keraamikasse ka läheme? Nad on meist pikalt puhata saanud, äkki tahavad juba näha? Muidugi on ka võimalus, et meie keraamika on juba maha müüdud :)).
Ja nii see pühapäev järjekordselt sisustatud saigi. Mul oli 9 asja seal, mis ootasid glasuurimist.
Ning nagu ikka, sai juba üht-teist juurdegi tehtud. See on ikkagi asi, millele oled näpu andnud ja mis võtab terve käe koos normaalse mõtlemisega.
Eks seda aktiivsemalt tuleb nädala sees õppida. Sest pühapäev on juba hõivatud.
"Mõnikord on kõige targem asjadel lihtsalt minna lasta." (Karupoeg Puhh)
.JPG)
