Täna siis rääkis üks naisklient naiste poole peal niisuguse jutu:

- Sõitsin mina bussiga koju ja üks meie küla mees istus minu kõrvale. Muu jutu sees ütles, et käis juuksuris ja küsis, kas ma tean, et meile alevisse on tulnud uus meeste juuksur. Loomulikult ma ei teadnud seda, kas Monika on läinud või mitte. Ei osanud kommenteerida ka. Ja siis see mees ütles, et uus juuksur on nagu eelmisega sarnane, vist on tema tütar.

No asi tegelikult selline, et ma lasin oma pikad juuksed maha lõigata ja muutus on küll silmnähtav, aga et kohe nii segi aetakse, selle peale ei oleks küll tulnud :)).

Mässasin hommikul poole kolmeni, viis tundi sain magada ja siis viisin fotod Pärnusse kaartideks teha. Sellel aastal on enda fotodest tehtud kaardid.

Ämber jala otsas . . .

See aasta ei ole veel läbi ja seega ka jamad, mida ma endale korraldan, on täies hoos.
Täiesti ise ja ikka kogu raha eest :))

See, et ma öösiti oma asju teen ja hommikul ainuke soov magada on, see on tavaline. Alles see juhtus, kui peale lõunat tööl tunnine auk tuli. Toetasin pea tooli seljatoele ja ärkasin siis, kui kella neljane töö õlale patsutas.

-Mis sinuga juhtunud on?
-Magan. Või magasin, kui aus olla. Aga nüüd hakkame tööle.

See tund aega möödus kui hetkega ja samas oli pärast väga hea olla. Õnneks oli klient naljasoonega ja sinna see asi jäigi.


Aga see, mille pärast ma toidu kurku tõmbasin ja näost täiesti punaseks läksin, algas nii:

Tuli üks käbe memm mulle töö juurde ja küsis, kas ma teda aidata saan. Vaja juukseid lõigata. Kuna hetkel oli vaba aeg, siis ütlesin, et võtku aga mantel seljast ja läheb lahti.
Sättis mantli rippuma ja just siis tuli Kuuse-taat ka juuksurisse.
-Mis see siis tähendab?, siin puha naised ees. Kord on käest ära.
-Ära sa virise midagi, oota aga, sul aeg on. Seletas memmeke. See pensionäride värk- nad kõik tunnevad üksteist.
-Kuule, lase mind ette, mul kiire, palus Kuuse-taat.
-Istu nüüd maha ja veeda rõõmsalt aega. Mulle toodi just eile siia uued "Playboyd". Vaata ilusaid naisi. Proovisin mina ka meest rahustada. (üks mees, kellel need tellitud on, toob oma vanemad ajakirjad mulle juuksurisse. Üks on mul juba pihta ka pandud- mida kõike inimestel ka vaja läheb!)
-Äh, mul silmad viletsad. Need naised ongi mu pimedaks teinud.
-Pole sul häda midagi. Eelmine kord vaatasid päris hoolega.

Vana istus maha ja jäi ootama.

-Tal aeg on. Viriseb niisama, seletas memmeke.
Juttu ajades sain teada, et ta on 83 aastane, tervis igati korras ja üleüldse tundus üks käbe memm olevat.
Eks siis natuke tuli sellest taadist ka juttu. Memm muretses, et siin meeste juuksur, kas pahandust ei tule, kui naised siin käivad.

-Oh, ära nüüd karda. See sinu lõikus kestab sama kaua kui meeste oma ja tal seal ees ajaviitmiseks piisavalt ajakirju. Eelmisel korral istus nina vastu Playboy ajakirja ja vaatas kõik paljad naise üle, silitas veel näpugagi. Peale juukselõikust istus tagasi ja vaatas ajakirjad lõpuni. Pole tal häda midagi, seal nüüd juba uued "Playboy"-d ees.

Sain siis memme tehtud, pärast Kuuse-taadi ka. Läksin teise tuppa töökaaslasega sööma.

-Kuule, kas see memm sai lõigatud? Käis siin, ma saatsin ta sulle.
-Tehtud! Oleks omal ka sellises vanuses niisugune tervis. Äge memm oli.
-Oh, sa vist tunned ka teda.
-Ei tunne.
-Tead, see pikk valge peaga mees on tema abikaasa, Kuuse-taat.

-??? (appi!!!)

-Issand, mis sinuga juhtus??? ehmatas töökaaslane ja kloppis mulle selja peale.

Oi ma ei või!!!

Rääkisin siis ära, kuidas ja mida ma oma toas tegin.

-Oh, see on igavesti äge memm, ta ei ole suu peale kukkunud. Saab naljast aru küll.

-No jah, aga mina? :)) Oli mul vaja. :))

Eks ma olen kogu aja olnud meeste juuksur ja nii ma ei teagi, kes on kelle naine või mees.

Asjad loksuvad ise paika ...

Loodan, et selle Keskerakonnaga on nüüd asi ühel pool.
Tuli siis teine juuksurisse, ajas niisama juttu ja just siis, kui vaja ära minna, siis olevat temal veel üks jutt.
-Isver, istusid juba pool tundi toolil ja jutustasid kogu aeg- mis siis veel rääkimata jäi?
Samal ajal kutsusin juba uue töö ja tahtsin seda tegema hakata.

Kummardas siis minu pooole ja sosistas
-Kas sa tuled minuga järgmisel laupäeval välja?

Mina olin vakka, oli ju vaja üllatust teeselda. Ja siis see tuli ...

-Kuule mees! Monika on seda väärt küll, et sa lähed tood lilled ja küsid kõva häälega, et kas sa tuled minuga välja? Mitte ei sosista siin kapi taga.

Ja seda ütles nii üle kahekümne aastane noormees ja ikka nii, et kõik järjekorras olijad kuulsid.

Aga asi oli lahendatud ja minul ei olnud vaja midagi öelda.

Ilutulestik

Ja suss aknale- päkapikud käivad!!! Ma tulen vaatama!!!

-On sul ikka suss akna peal, ma tulen öösel vaatama?
Olen oma töökoha maja inimesed kõik nii läbi küsinud. Enamik lubab panna ja kui üks ütles, et kui hommikul ikka tühi on, mis siis saab?
-Siis tuleb suss kaasa võtta ja ise järgi tulla :))

Pühapäeval käisime Viljandis ilutulestikke vaatamas. Kui selle kutse oma postkasti sain ja töökaaslasele rääkisin, et läheme vaatama- olgu või 10-15 minutit. Tegelikult omal süda natuke valutas, et vea teised nii kaugele ja äkki on jama värk.

Kus sa sellega- see mis oli, see ületas kõik lootused. Peaaegu 1,5 h niisugust suitsu, tossu, (kondipuru) ja silmailu, et ei osanud lootagi. Väga, kohe väga ilus oli.











Kui pärast parklas paras ummik oli ja me hetkeks ootama jäime, sain ühe mehega tuttavaks.
Täna saatis mulle enda tehtud fotod sealt ilutulestiku esitluselt. Kirjutas, et saadab natuke fotosid, aga neid oli 43!

Oh, need olid nii ilusad ja mul on ikka veel arenguruumi ja kui palju. (Need siin on kõik minu fotod.)

Laupäeval koolis.

Kui hommikul kooli sõitma hakkasin , siis korra mõtlesin, et võtan fotoka välja ja panen ette pingi peale stardivalmis. Nagunii tee peal midagi näen ja siis on hea haarata. Aga oma viga ma ütlen!:))
See rebane jooksis auto eest läbi ja jäi kraavikaldale vaatama. Oleks fotokas käepärast olnud oleks sõna otseses mõttes portree saanud. ja nii kaua kui ma teda kotist välja tirisin, jõudis ta siis eemale lipata. Kui kaua sa ikka poseerid, kui pildistada ei taheta.





Siin on siis meie laupäevane punt- need kes terved ja tulla said. Aga päev oli vägev ja läks täie ette. Kõik see, mis mind ikka väga sügavalt huvitab.

(Fotol ka õppejõud kanakarja seas)

Mees K E S K E R A K O N N A S T

Oli siis täna telefonikõne ja vastasin:
-Monika kuuleb.
-Tere! Kas ma sinuga rääkida saan?
-Ma kuulen ja oleneb mis teemal jutt tuleb. (läbi pea käisid kohe need panga tegelased ja raamatute pakkujad.)
-Kas sul on seal hetkel tööd ka ees?
-Ja, ma töötan, aga aega kinni panna saan ikka.
-Ma tahan sind laupäeval välja kutsuda.
-???
mõte töötas kui kellavärk ja ajakava tuli silme ette:
täna tööl ja õhtul kindlasti vaja õppida, lubasin kellelegi midagi ära teha,
neljapäeval peale tööd trenn,
reedel peale tööd olen kontserdile kutsutud,
laupäeval kool ja õhtul ujumine,
kas öösel või pühapäeval tulen koju ja õhtul oma pundiga jälle üritus. Lähiajal absoluutselt kõik ajad hõivatud- tee mis tahad.
-Hetkel olen hõivatud, vaba aega ei paista. Aga ma olen uudishimulik- kellega ma räägin?
-Las see on praegu nii, ma helistan sulle hiljem tagasi, aga üks küsimus veel- kas sa oled vaba?

Appiiiii!!! Vot see mul veel puudus!!!


-Kuidas võtta, hetkel olen vaba ja samas väga hõivatud. Aga ikkagi- kellega ma räägin?
-Ma helistan sulle uuesti. Äkki siis järgmisel laupäeval, 13. kuupäeval saaks kokku.
-Ma ei taha lubada, sest enne jõule võivad mul laupäevased päevad olla isegi 12 h pikad. Eelkõige ikka töö ja siis kõik muu. Viimasel ajal olen ka pühapäeviti tööl olnud, seega- puhkepäevi nagu ei ole, ka mitte vaba aega. Ja ma pean praegu töötama. Head aega!
-Nägemiseni!

Nii kui ma telefoni ära panin, tuli meelde- see on see mees KESKERAKONNAST!!! Hääle järgi panin ikkagi kokku.

Ja see asi algas nii:

Aastaid tagasi oli Keskerakonnal valimisplatvormis niisugune lubadus -
5. Igale naisele kaine mees. Karskus elunormiks. (mul on see leht alleski hoitud- midagi nii naljakat ei ole ma tükk aega näinud).
Lehe peal olid siis meie kohalikud valitavad sinna erakonda. Kuna üks mees töötab minuga samas majas, siis ma norisin teda ikka parasjagu.

-Millal minu kord kaine meheni jõuab? Seal ei ole öeldud, et kas on abielus mees või mitte, aga Keskerakond lubab, et iga naine saab kainet meest. Vaata, et sa minu järjekorda maha ei maga!

Nii kaua ma norisin, kui ühel õhtul oli mulle telefonikõne:
-Tere! Siin Keskerakond.
Sinu järjekord on jõudnud kaine meheni. Täna õhtul olen mina sinu kaine mees.
-Mis asja? Purjus olete või?
-Ei. Täitsa kaine ja täna õhtul tulen mina sinu juurde, olen sinu kaine mees Keskerakonnast.
Ma ei saanud ikka veel aru, et mis toimub.
-Kuulge, äkki te ajate midagi segi, meil on seal veel kaks vaba juuksurit, vast tahete nende juurde minna?
-Ei, ma ei aja midagi segi ja ma tahan täna sinu juurde tulla.

Vot siis sain aru, mis toimub!
Aga nali tegelikult väga hea ja andekalt välja mõeldud.
Lõõpisin kaasa ja lõpetasin kiirelt telefonikõne.

Järgmisel päeval läksin meie maja keskerakondlase juurde ja ütlesin
-Võta mind nimekirjast maha, ma ei taha enam seda kainet meest.
Alguses ei saanud ta asjast aru, aga kui õhtuse telefonikõne ära rääkisin, saime mõlemad naerda. Ja nimekirjast lubas ka maha võtta :))

Hiljem panin hääle ja näo ka kokku.

Ja täna siis uus telefonikõne temalt. Visa hing, ma peaks ütlema:))

Ega sellega asi tänaseks veel lõppenud olnud. Mees ilmus õhtul ise juuksurisse, aga kuna telefoni teel ma teada ei saanud, kes rääkis, siis mängisin teadmatust edasi.

-Täna ma enam ei saa aega kinni panna, olen seitsmeni tööl. Kas sulle mõni muu aeg sobiks?
-Eks ma tulen ise läbi, vast homme või laupäeval.


... ja mõni päev võiks juba hommikul lõppeda, sest
mu kalender on selleks aastaks piisavalt jamasid täis :))

Tehtud!!!

Tehtud !!!

Kas niisugust muutust ma tahtsin?
Kas niisuguseid reaktsioone ootasin? -ega ei osanud oodata küll:))

Kõige vingem oli ühe oma maja mehe reaktsioon. Samas kui teine ei suutnud meenutada, et kas mul üldse kunagi lühikesi juukseid olnud on :)).

-Oi, mis sinuga tehtud on? Kas täna või? Ilus on küll, oota, ma tulen ja katsun kohe selle järgi.
Sasis siis natuke juustes ja ütles -tead, mulle väga meeldib, aga pikkade juustega naised meeldivad rohkem.
-Ei no muidugi! Kui ma kuus või seitse aastat siin peaaegu iga päev sinu nina all oma patsiga ringi kepsutasin, siis ei öelnud sa kordagi, et sulle mu pikad juuksed meeldivad. Ja nüüd- tead, see reaktsioon oli seda väärt!!! Sul silmad säravad ja isegi paitama tulid!!! Enne sa seda ei teinud.

Ise olen väga rahul. Viimane piisk muudatuseks oli 1,5 kuud tagasi, kui Viljandis teatris olime. Kogu saali peale oli ainult kaks hobusesaba ja üks neist oli minu oma. Siis otsustasingi, et nüüd aitab. Teen selle ära.