Käime katuseid mööda ...

Käime katuseid mööda
lähme kolame pööningute peal
Nad ei tea mida mõelda
need kes pole iial käinud seal
...
Ühed tahavad palju
teised rohkem veel
mõned tahavad kõike
Nad ei kõnni katustel
Me ei näe teisi kihutamas ringi
Meil on silmad ainult teineteise jaoks
...
(Käime katuseid mööda. Smilers)

Mänd oli ehitud ja puha ning voodi oli veel puudu.

-Noh, mehel käidud?
-Misasja?? Aaaa, see.
Käidud jah. Mul polnud enam meeleski, nii kiire on.
Päeval tööl nii 10h ja öösel õpin, sessi lõpp ju.
-Millal jälle mehele lähed?
-No kui arvestada tavalist intervalli ja aasta algust, siis paar korda peaks sel aastal veel tanu alla saama. :))))
Aga ootame eelkõige uut täiskuud. Ja kevad on lähenemas.
-Anna siis meile ka teada, kui jälle lähed :)).
-Ikka, kuidas siis muidu.

Jaaa, eluke :)) ...

Eks need tänase päeva tippsündmused algasid eile.

Vanem meesterahvas käis väsimatult piilumas, kas järjekord on temale sobiva pikkusega. Aga mis parata- isegi üks inimene ees ootamas oli talle palju. Ja kui ta vaeseke vastu õhtut leidis niisuguse hetke, kui kedagi ei olnud, siis ei olnud enam mina teda nõus teenindama. Sel lihtsal põhjusel, et vahepeal oldi alkoholi tarbitud. Olevat sõbraga kokku saanud ja mõned dringid teinud. Mitte palju, aga kui mees soovis ka habet piirata, siis seda ma nõus tegema ei olnud. Ja ega ta ei pahandanudki, lubas homme, st siis täna tagasi tulla.

Pärast helistas keegi noormees, kes tahtis kontrollida, kas ma olen järgmise päeva hommikupoole tööl või on äkki koolipäevad.
-Tööl tööl. Tulen kaheksast. Aga kui sa siin asju planeerida tahad, ära kella 9.00 paiku tule. Ülemise korruse naiste juuksur on suletud. Üks läks töölt ära ja teine käis opil. Ma käin hommikuti teda vaatamas ja siis joome ka koos kohvi. Tööle tagasi tulen nii 9.45-10.00. Kui tahad kindla peale tulla, siis soovitan peale kümmet alevisse sõita.
-Selge, ma siis tean ja arvestan.
Täna hommikul tegin paar tööd ära ja hakkasin riideid vahetama, et töökaaslase juurde minna. Telefon helises ja helistaja oli eilne noormees.
-Kas sa oled hetkel töö juures?
Vaatasin enne kella ja siis vastasin:
-Ja, hetkel olen töö juures.
-Ma hakkan siis kohe sõitma ja viie minuti pärast olen seal.
Olin lihtsalt vait, sest mul ei jätkunud sõnu. Kui telefoni lauale panin, siis kõlasid raadiost kella 9-st aega märkivad signaalpiiksud.

Miks ma rääkisin ja kellega ma rääkisin??? Mehega? Seinaga?

---

-Kas ma õhtul kell 17.00 saan aja kinni panna? Jõuan enne viit alevisse ja kell viis sobiks mulle väga hästi.
-Kahjuks on 17.00 aeg hõivatud, aga ma saan sulle pakkuda 17.40.
-Kas sa ei saanud aru, ma jõuan sinu juurde 17.00?
-Sain aru, aga kas 17.40 sobiks, sest küsitud aeg on kinni.
-Siis sobib mulle 17.50.
-Kui ma saan hea selgituse, miks 17.40 ei sobi ja 17.50 sobib, siis olen nõus, sest minu tööpäev kestab tegelikult kuueni.
-Sellepärast, et minu transport jõuab sinna 17.50!
-Kas ma saan õigesti aru, et sa jõuad siitsamast alevist kas 17.00-ks kohale või 17.50-ks, aga kümme minutit varem ei saa tulla?
-Täpselt!

Eks ootame siis homset ja vaatame, kes see küll olla võiks, kes liigub trammi või trolli graafiku järgi piirkonnas, kus isegi rööpaid pole.

---

Ega kaks kolmandata jää ja üllatusi jagus veelgi.

Eilne vanem meesterahvas ilmus õhtu poole välja. Juukselõikuse aeg küsis:
-Oled sa abielus?
-?? Ei. Miks te seda teada tahate?
-Niisugune naine ja üksi!
-See on ju ilmselge, et viga on minus. Meeste juuksur ja vaba!
-Aga kas sa tahaksid abielluda?
-No kuulge, niisugused küsimused võõra inimese poolt ei ole nüüd küll kohased! Aga ma vastan teile- ei taha.

Kui töö tehtud sai, siis tuli see, mida ma kõige vähem oodata oskasin.

-Kas sa tuleksid mulle naiseks? (huvitav?, kas see käibki nii lihtsalt?)
Ma ei ole võõras, olen siin aastaid käinud, aga sa ei märka midagi...

(edasi ma ei saa kirjutada...)

---

Mis ma ikka hädaldan :)), ise ma ju tahtsin seikusi ja meeletut aastat. Nüüd, kui see tempoga peale hakkab, juba on hirm naha vahel.

Ühe hetke kaks erinevat jäädvustust.

Teolt tabatud,
ehk isa pildistas toast läbi akna,
kuidas mina pildistan.

arumaeisaa ...

Tihti ei mõista ma oma elu ja käitumist, saati siis veel teiste oma. Kuigi jah- vahel tahaks nii aru saada, mis teiste peas toimub.

Läksin autot garaaži viima.
Sinna jõudes mõtlesin, kas viin auto tagasi hoovi lumehange, helistan ühistu esimehele ja küsin, kes minu kõrval pesitseb, et seda meest kiruda (olin kindel, et see on mees:)) ) või hakkan rõõmsalt kaevama.
kõigepealt helistasin vennale ja kui olin oma olukorra ära rääkinud, siis kuulsin seda, mida ma vajasingi:
-Nii tore kuulda, et kellelgi ka hästi läheb! Sul ikka lumelabidas on olemas?
-On on, aga siin on vaja seda maa kaevamise labidat, lumelabidaga pole siin midagi teha.

"Käärime käised ülesse ja asume tööle kallale ..."

See, mis mind õnnelikuks tegi, oli rinnuni lumehang minu garaaži ees. Naabrimees oli oma katust puhastanud ja ega siis seda lund enda ukse ette visata saa. Ikka minu garaaži ukse ette. Kõik see tegevus oli toimunud enne sula. Ilus kõva lumi katuselt alla aetud, siis tuli sula peale ja siis uus külm. Ja nüüd olin siis mina siin platsis ja julgesin oma garaaži sisse tahta.
Kõigepelt tuli mul ennast sinna sisse kaevata, et labidas kätte saada. Ega mul rõõmsal hingel polnud lund siis mujale pilduda, kui sinna kust see pärit oli. Ei-ei, mitte katusele tagasi. Minust ühele poole jäi teine naaber, ettepoole sõidutee, sinna ju seda mitmekandist lumehunnikut loopida ometigi ei tohi. Ja polegi nagu muud kohta, kui omaniku ukse ette tagasi. Tükk tükilt lõhkusin seda lumehunnikut lahti. Tehtud sain ja auto on garaažis. Kui ma nüüd seda sealt välja lähen ajama, siis võtan lumelabida uuesti kaasa, sest mitte miski ei garanteeri, et see lumi minu ukse ees tagasi ei ole.
Vot siin ongi see koht, et arumaeisaa, miks inimene õigel ajal oma katust puhtaks ei teinud, siis oli tellitud traktor, mis alla aetud lume eemale vedas. Ja kui ta seda hiljem teeb, siis miks ta arvab, et mul seda rohkem vaja läheb?

Aga mine sa tea- jaanipäeval on lumega kitsas. Hoiaks alles ja rakendaks mõne äriidee? :))

Millest on tehtud väikesed tüdrukud?

Millest on tehtud väikesed tüdrukud?
Suhkrust ja jahust ja maasikavahust.
...
(Inglise rahvalaul)

Kui seda isegi teaks, aga armsad on nad küll. Minu oma saab lähipäevil 25aastaseks, aga igasuguseid üllatusi jagub vist elu lõpuni.
"Lastest on ainult rõõmuu, eriti minust. Olen ju Topeltrõõm," on tema tavaline ütlus. Olgu see siis, kui ta köögi põrandale lõket üritas teha, kogemata loomulikult:), või siis, kui Šveitsi ülikooli läks ja pärast veel praktikakoha Pariisi advokaadibüroosse enda töökusega sai. On ju neist rõõmu?, olgu nad nii "kratid" kui tahes.

See väike tegelane on paar korda meie juures olnud. Tegime siis lapsele üllatuse ja viisime ta unistuste kohta. Maniküüri juurde.

Valis ise küünevärvi ja lasi pildikesed sinna peale joonistada. Ikka neoonroosad küüned. Kui juba, siis juba. Kui ma ei eksi, siis sai nendega paar päeva isegi koolis käidud.

Kui ta jõulude aeg meile tuli, siis kasutasin oma tutvusi ja kutsusin maniküüri aasta eelviimase päeva õhtul välja. Ikka selleks, et väikesed küüned saaksid soovitud värvi. Tema ema helistas enne ja ütles, et valige seekord natuke tagasihoidlikum värv. Lubasin seda öelda, aga lõppvalik jääb ikka omaniku teha. No ja seda ta tegi ka.
-Tahan siniseid küüsi, kuulutas laps, kui oma käed lauale pani.
Mõtlesin, et see värv on ju tagasihoidlikum, kui neoonroosa. :) Saagu oma tahtmine, sest on koolivaheaeg ja tema tahab ju nendega ringi käia
Kogu tegevusega kaasnes küsimistejada, et kas aluslakk kaitseb küüsi, kui kahjulik see ikka olla võib jne ... :)))
Sinisele värvile lisaks sai pandud natuke hõbedat, joonistatud mustad südamed, tehtud valgeid täppe ja kõigile asjadele tipuks ka kaks pärlit küüntele pandud. Kõike ikkagi parasjagu ja mõõdukalt.
Et lõpptulemus tagasihoidlik oleks, nagu ema soovis :)).
Ka aasta viimasel päeval sai tutvusi kasutatud ja juuksur kodust välja aetud. Kui stiilimuutus, siis stiilimuutus. Pikad juuksed vaja tunduvalt lühemaks teha. Kui juuste pikkus oli juba õlgadeni, siis katsus laps neid ja arvas:
-Arvan, et minu ema ei pahanda, kui need veel 2-3cm lühemad on.
Saigi siis oma juuksed veel lühemaks. Peaasi, et ise rahul on.

Aastavahetuse õhtul viisin siis selle tuunitud lapse koju, emale isale üle vaadata.

Loodan, et teda lubatakse veel minu juurde tulla, sest tundub, et laps ise ei olegi nii kratt, kui minuga koosolles välja kukub. :))

Lumeuputus.

Nagu mu väikevend ütles: Issand, kui hea on rikas olla! Kadestage kui tahate! Isegi lund on poole rohkem kui teistel!

Uuel aastal uue hooga.

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, ... aga ega kõike saagi alati rääkida:)) Midagi peab enda teada ka jääma, siis on ootusi, milledele saab uuel aastal tugineda.

Igatahes oli aastavahetuse pidu üks meeldejäävamaid. Olin seda kaua oodanud ja nautisin igat hetke. Kui eelmisel aastavahetusel juhtus nii mõndagi põrutavat ja seepärast oli terve möödunud aasta tõepoolest värvikirev ja sündmusterohke, siis käesolev aasta peaks veel pöörasem tulema.

Pidu algas õhtul kell 19.00, rahulikult ja mõnusa praega:)). Õhtu edenedes, toredate mängudega ja tantsudega, tõusis kõigil tuju. Ilutulestik südaöösel oli võimas, väga väga võimas ja ilus.
Šampust jõime otse pudelist, kuigi mina nõudsin pokaale :)), ja kui õnnitlejate ring täis sai, siis tundsin, et mis liig see liig. Minu jaoks on palju isegi 7 kraadi šampuse sees ja kui seda jooki sai iga pakkuja käest vastu võetud, siis oligi asi natukese ajaga korras. Aga nii palju võin ma öelda, et valsisamm, mis muidu niiiiiiii kinni oli, sai suure hoo sisse ja mõlemat pidi. Ei mingeid probleeme. Ainult keeruta ja vaata, et teisi alla ei aja. Isegi pea ei hakanud nii ringi käima nagu tavaliselt.

Koju vedasin ennast hommikul poole seitsmest, ja nii kui pikali sain, läks varsti hädakisaks lahti.
-Kus tädi Mooni on ja ega ta ometigi ära läinud pole?
Viga oli üritada magama jääda sel ajal, kui teised just ärkama hakkavad.
Varsti tuli paljasjalgne 3aastane kratt ja hakkas mu silmi lahti kakkuma, et ega sa ometigi ei maga? Siis hakati mulle plätasid voodis olles jalga toppima, ise seletades, et pane aga oma kalossid jalga, muidu külmetad. Proovi sa sellise aktiivse tegevuse käigus magada! :))
Varsti tuli ka teisest voodist naerukihin ja 8aastase kommentaarid minu soengu kohta. See pidi ikka niiiiiii vägev ja sassis olema.
Ja siis ütles ta tasakesi, et kas sa ise ka tead, et sa olid eile vist purjus. No ma ei tea täpselt, kui palju just, aga päris kaine sa vist ikka ei olnud.

Ega minuga on jah nii, et saab odavalt hakkma. Natuke alla 10 kraadist jooki, ja asi korras. Kõik mis kangem on, see lõikab ja niidab nagu vikat.

Kuidagi elasin selle päeva üle ja kui 1. jaanuari varaõhtul magama sain, siis magasin 16h jutti. Järjekordne saavutus, mida enne tehtud pole.

Aga uuel aastal on ikkagi nii, et kui midagi ei juhtu, siis teeme nii, et hakkab juhtuma :)).

Nalja ja rõõmu peab olema ja seda peab saama iga päev.