Jaaa, eluke :)) ...

Eks need tänase päeva tippsündmused algasid eile.

Vanem meesterahvas käis väsimatult piilumas, kas järjekord on temale sobiva pikkusega. Aga mis parata- isegi üks inimene ees ootamas oli talle palju. Ja kui ta vaeseke vastu õhtut leidis niisuguse hetke, kui kedagi ei olnud, siis ei olnud enam mina teda nõus teenindama. Sel lihtsal põhjusel, et vahepeal oldi alkoholi tarbitud. Olevat sõbraga kokku saanud ja mõned dringid teinud. Mitte palju, aga kui mees soovis ka habet piirata, siis seda ma nõus tegema ei olnud. Ja ega ta ei pahandanudki, lubas homme, st siis täna tagasi tulla.

Pärast helistas keegi noormees, kes tahtis kontrollida, kas ma olen järgmise päeva hommikupoole tööl või on äkki koolipäevad.
-Tööl tööl. Tulen kaheksast. Aga kui sa siin asju planeerida tahad, ära kella 9.00 paiku tule. Ülemise korruse naiste juuksur on suletud. Üks läks töölt ära ja teine käis opil. Ma käin hommikuti teda vaatamas ja siis joome ka koos kohvi. Tööle tagasi tulen nii 9.45-10.00. Kui tahad kindla peale tulla, siis soovitan peale kümmet alevisse sõita.
-Selge, ma siis tean ja arvestan.
Täna hommikul tegin paar tööd ära ja hakkasin riideid vahetama, et töökaaslase juurde minna. Telefon helises ja helistaja oli eilne noormees.
-Kas sa oled hetkel töö juures?
Vaatasin enne kella ja siis vastasin:
-Ja, hetkel olen töö juures.
-Ma hakkan siis kohe sõitma ja viie minuti pärast olen seal.
Olin lihtsalt vait, sest mul ei jätkunud sõnu. Kui telefoni lauale panin, siis kõlasid raadiost kella 9-st aega märkivad signaalpiiksud.

Miks ma rääkisin ja kellega ma rääkisin??? Mehega? Seinaga?

---

-Kas ma õhtul kell 17.00 saan aja kinni panna? Jõuan enne viit alevisse ja kell viis sobiks mulle väga hästi.
-Kahjuks on 17.00 aeg hõivatud, aga ma saan sulle pakkuda 17.40.
-Kas sa ei saanud aru, ma jõuan sinu juurde 17.00?
-Sain aru, aga kas 17.40 sobiks, sest küsitud aeg on kinni.
-Siis sobib mulle 17.50.
-Kui ma saan hea selgituse, miks 17.40 ei sobi ja 17.50 sobib, siis olen nõus, sest minu tööpäev kestab tegelikult kuueni.
-Sellepärast, et minu transport jõuab sinna 17.50!
-Kas ma saan õigesti aru, et sa jõuad siitsamast alevist kas 17.00-ks kohale või 17.50-ks, aga kümme minutit varem ei saa tulla?
-Täpselt!

Eks ootame siis homset ja vaatame, kes see küll olla võiks, kes liigub trammi või trolli graafiku järgi piirkonnas, kus isegi rööpaid pole.

---

Ega kaks kolmandata jää ja üllatusi jagus veelgi.

Eilne vanem meesterahvas ilmus õhtu poole välja. Juukselõikuse aeg küsis:
-Oled sa abielus?
-?? Ei. Miks te seda teada tahate?
-Niisugune naine ja üksi!
-See on ju ilmselge, et viga on minus. Meeste juuksur ja vaba!
-Aga kas sa tahaksid abielluda?
-No kuulge, niisugused küsimused võõra inimese poolt ei ole nüüd küll kohased! Aga ma vastan teile- ei taha.

Kui töö tehtud sai, siis tuli see, mida ma kõige vähem oodata oskasin.

-Kas sa tuleksid mulle naiseks? (huvitav?, kas see käibki nii lihtsalt?)
Ma ei ole võõras, olen siin aastaid käinud, aga sa ei märka midagi...

(edasi ma ei saa kirjutada...)

---

Mis ma ikka hädaldan :)), ise ma ju tahtsin seikusi ja meeletut aastat. Nüüd, kui see tempoga peale hakkab, juba on hirm naha vahel.

Ühe hetke kaks erinevat jäädvustust.

Teolt tabatud,
ehk isa pildistas toast läbi akna,
kuidas mina pildistan.