pühapäev, 26. detsember 2010

Pisike jõuluime peopesal.


Tõstsin selle linnukese tuisu ja tuule käest ära. Kükitas lumel, rohukõrte vahel.

esmaspäev, 20. detsember 2010

Jõulukommid.


Just nii neid Kalevi komme peab avama. Ja tema, 3-aastane, teeb seda palju kiiremini, kui meie suudame pusserdada.
Ega ma esimeste kommide söömise ajal teda pildistatud ei jõudnudki. Asi käis nii kiirelt. Pärast pidin õe käest paar kommi lisaks tooma, et midagi ka jäädvustada saaks.
Aga paberite koristamisega oli probleem. Seda nõustus ta ainult siis tegema, kui ma talle ütlesin, et mina olen vana inimene ja ei saa maast pabereid kätte. Selle õnge läks ta kohe, sest vanaema räägib ju sama juttu. Ega siis laps veel tea, et ma poole kabedam olen :)):

pühapäev, 5. detsember 2010

Ilus nädalavahetus.



See oli pühapäeva õhtul, kui käisime Arnika ilutulestiku demonstratsiooni vaatamas. Nii palju silmailu ei näe ühelgi aastavahetusel. Ilus pühapäeva õhtu oli.

Täna, kui tulin lõunalt, oli mulle tööle toodud roos ja juures oli kiri:

Tahtsin sulle tuua maailma ilusaima lille,
et sa tunneksid, kui südamest see on.
Õues, akna all lumel, on sulle lumeingel,
kes sind kaitseb ja hoiab, kui mind ei ole.


Päkapikk.

Akna alla lumele oligi lumeingel tehtud.

Nädalalõpp oli ilus ja selle nädala algus oli veel ilusam. Salapärane. Aga kui nii võtta, siis tulemas on ju jõuluaeg ja päkapikud käivadki ringi. Ju ma olen siis hea laps olnud:)).

reede, 3. detsember 2010

Objektiiv/ vol 2


Usalda oma sisetunnet! See ei vea sind kunagi alt! Ikkagi oma :))

Palusin õel fotoaparaadi välja tuua, aga nagu sisetunde ajel lisasin, et maksta ei ole vaja ja kui on mingi probleem, siis kindlalt mulle helistada.

Õde helistaski ja ütles, et tahetakse 150.- saada.
-Anna telefon tehnikule, palun.
-Tere! Milles küsimus?
-Tegin teie fotoaparaadile hoolduse, mille eest te maksite ja võtsin lahti objektiivi, mille eest soovime raha saada, 150.- on teenuse hind.
-Kes selle teenuse tellis? Mina seda tellinud ei ole.
- Hinnakiri näeb ette teostatud tööde eest kindlad summad. Mina tegin objektiivi lahti ja tahan oma töö eest raha saada.
-Te tegite omaalgatuslikult minu fotoaparaadi objektiivi lahti ja nüüd tahate selle eest raha saada?
- Jah.
-Kuhu ma pean pöörduma, et teada saada, mida teiega teha? Te nokitsesite enda suva järgi minu fotoaparaadi kallal ja nüüd tahate selle eest raha saada! Missugusesse kohta ma teie peale kaebama pean (muutusin äärmuslikuks) ?
-Mitte kuskile! Selle töö arve jääb minu kanda. Ilusat õhtut teile.
-Teile ka ilusat õhtut.

Niisugune seik siis jälle. Kui sa mõtled, et eluke on niiiii rahulik, siis ole valmis- tal on sinu jaoks üllatusi varuks. Vähemalt minuga on nii, aga ma olen üllatustele alati avatud.


Kui nüüd üllatustest rääkida, siis viie päevaga olen saanud 4 kutset erinevateks ajaviitmisteks. Üks neist peole aastavahetusel, kuhu lubati kaasa kutsuda aktiivsed, vabad ja rõõmsameelsed kaaslased. Ja kui mind kutsuti, siis peab minema ja ei tohi oma imagot alt vedada. Seda enam, et eelmine aastavahetuse pidu, seda küll teises kohas, oli väga meeldejääv. Ning meeldejääv tänu sellele, et ma ise ta niisuguseks korraldasin :)). Ja nagu ma lootsingi, siis terve see aasta on olnud tõtlikult veerev, sündmusterohke ja värviline nagu apelsin.

http://m8nica.blogspot.com/2010/01/kolm-apelsini-tanan-piisab-uhest.html
-

neljapäev, 2. detsember 2010

Objektiiv/vol 1

Lapsed kasvavad nii kiirelt.


Poeg Austraalia püsielanikuga.


Ehk on nädala lõpus lootus oma fotokas ka kätte saada. Aga nagu alati- ükspuha mis asja ma ette võtan või mida teen, ikka on sellega mingi jama või nali. Ma kohe ei oska teistmoodi :)) Elus peab vürtsi olema ja kui ei ole, siis teeme nii, et on.

Fotoaparaadi parandustöökojast helistati ja pakuti välja, et nad teevad objektiivi korda. See olevat löögi saanud.
-??? Millal see juhtus? Keda te sellega lõite?
-Eks te ise teate, meie ei tea. Aga ma olen neid tuhandeid parandanud ja võin juba peale vaadates öelda, et teie oma on saanud löögi.
-Kindlasti mitte. Ma ei kahtle teie professionaalsuses, aga minu oma ei ole seda lööki saanud. Pealegi on tal garantii ja kui on mingi viga, siis läheb see garantii alla.
-Kui on füüsiline löök, siis ei saa me seda garantii korras teha.
-Kui on, aga minu omal seda ei ole. Ja ma olen tänulik, kui te minu aparaadi objektiivi lahti ei võta. See juba käis uuest peast kohe garantiis ja öeldi, et kõik on korras. Et odav asi (? kui odav on 10 000.- , aga kõik on suhteline), ja see peabki niisugune olema.
Olen oma objektiivi nõksud selgeks saanud, pildid on korras ja las olla siis pealegi. Et kui ei näe kohest viga, kord on midagi ja kord ei ole, siis nemad kahjuks aidata ei saa. Lõin seekord käega, sest nendega vaielda lihtsalt ei jõudnud.

-Ja ärge objektiivi puutuge, palun. Sel ei ole midagi viga ja selle eest ma teile maksta ei taha.
-Aga äkki kodustest keegi tegi midagi?

Mõtlesin korra, kas selgitan talle, et üks laps on Šveitsis, teine Soomes ja kolmas Austraalias, aga lõin käega. Mis see tema asi on. Ja nii ütlesingi, et olen lastetu ja elan üksinda, isegi kassi pole, kes aparaadi laualt maha ajaks.

Järgmisel päeval helistati mulle kohe hommikul varakult:
-Tere. Tegin teie aparaadi objektiivi lahti ja pean ütlema, et seal sees ei ole tõepoolest midagi katki. See ongi niisugune algusest peale olnud.
-Tegite lahti? Hoolimata sellest, et mina seda ei soovinud? Omaalgatuslikult?
-Kahjuks ja.
-No mis ikka. Tubli poiss, su süda sai nüüd vast rahu, aga pane nüüd kokku tagasi ja arve esita endale, palun.

kolmapäev, 1. detsember 2010