Lapsed kasvavad nii kiirelt.
Poeg Austraalia püsielanikuga.
Poeg Austraalia püsielanikuga.
Ehk on nädala lõpus lootus oma fotokas ka kätte saada. Aga nagu alati- ükspuha mis asja ma ette võtan või mida teen, ikka on sellega mingi jama või nali. Ma kohe ei oska teistmoodi :)) Elus peab vürtsi olema ja kui ei ole, siis teeme nii, et on.
Fotoaparaadi parandustöökojast helistati ja pakuti välja, et nad teevad objektiivi korda. See olevat löögi saanud.
-??? Millal see juhtus? Keda te sellega lõite?
-Eks te ise teate, meie ei tea. Aga ma olen neid tuhandeid parandanud ja võin juba peale vaadates öelda, et teie oma on saanud löögi.
-Kindlasti mitte. Ma ei kahtle teie professionaalsuses, aga minu oma ei ole seda lööki saanud. Pealegi on tal garantii ja kui on mingi viga, siis läheb see garantii alla.
-Kui on füüsiline löök, siis ei saa me seda garantii korras teha.
-Kui on, aga minu omal seda ei ole. Ja ma olen tänulik, kui te minu aparaadi objektiivi lahti ei võta. See juba käis uuest peast kohe garantiis ja öeldi, et kõik on korras. Et odav asi (? kui odav on 10 000.- , aga kõik on suhteline), ja see peabki niisugune olema.
Olen oma objektiivi nõksud selgeks saanud, pildid on korras ja las olla siis pealegi. Et kui ei näe kohest viga, kord on midagi ja kord ei ole, siis nemad kahjuks aidata ei saa. Lõin seekord käega, sest nendega vaielda lihtsalt ei jõudnud.
-Ja ärge objektiivi puutuge, palun. Sel ei ole midagi viga ja selle eest ma teile maksta ei taha.
-Aga äkki kodustest keegi tegi midagi?
Mõtlesin korra, kas selgitan talle, et üks laps on Šveitsis, teine Soomes ja kolmas Austraalias, aga lõin käega. Mis see tema asi on. Ja nii ütlesingi, et olen lastetu ja elan üksinda, isegi kassi pole, kes aparaadi laualt maha ajaks.
Järgmisel päeval helistati mulle kohe hommikul varakult:
-Tere. Tegin teie aparaadi objektiivi lahti ja pean ütlema, et seal sees ei ole tõepoolest midagi katki. See ongi niisugune algusest peale olnud.
-Tegite lahti? Hoolimata sellest, et mina seda ei soovinud? Omaalgatuslikult?
-Kahjuks ja.
-No mis ikka. Tubli poiss, su süda sai nüüd vast rahu, aga pane nüüd kokku tagasi ja arve esita endale, palun.
Fotoaparaadi parandustöökojast helistati ja pakuti välja, et nad teevad objektiivi korda. See olevat löögi saanud.
-??? Millal see juhtus? Keda te sellega lõite?
-Eks te ise teate, meie ei tea. Aga ma olen neid tuhandeid parandanud ja võin juba peale vaadates öelda, et teie oma on saanud löögi.
-Kindlasti mitte. Ma ei kahtle teie professionaalsuses, aga minu oma ei ole seda lööki saanud. Pealegi on tal garantii ja kui on mingi viga, siis läheb see garantii alla.
-Kui on füüsiline löök, siis ei saa me seda garantii korras teha.
-Kui on, aga minu omal seda ei ole. Ja ma olen tänulik, kui te minu aparaadi objektiivi lahti ei võta. See juba käis uuest peast kohe garantiis ja öeldi, et kõik on korras. Et odav asi (? kui odav on 10 000.- , aga kõik on suhteline), ja see peabki niisugune olema.
Olen oma objektiivi nõksud selgeks saanud, pildid on korras ja las olla siis pealegi. Et kui ei näe kohest viga, kord on midagi ja kord ei ole, siis nemad kahjuks aidata ei saa. Lõin seekord käega, sest nendega vaielda lihtsalt ei jõudnud.
-Ja ärge objektiivi puutuge, palun. Sel ei ole midagi viga ja selle eest ma teile maksta ei taha.
-Aga äkki kodustest keegi tegi midagi?
Mõtlesin korra, kas selgitan talle, et üks laps on Šveitsis, teine Soomes ja kolmas Austraalias, aga lõin käega. Mis see tema asi on. Ja nii ütlesingi, et olen lastetu ja elan üksinda, isegi kassi pole, kes aparaadi laualt maha ajaks.
Järgmisel päeval helistati mulle kohe hommikul varakult:
-Tere. Tegin teie aparaadi objektiivi lahti ja pean ütlema, et seal sees ei ole tõepoolest midagi katki. See ongi niisugune algusest peale olnud.
-Tegite lahti? Hoolimata sellest, et mina seda ei soovinud? Omaalgatuslikult?
-Kahjuks ja.
-No mis ikka. Tubli poiss, su süda sai nüüd vast rahu, aga pane nüüd kokku tagasi ja arve esita endale, palun.
.JPG)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar