Laupäevad, need puhkepäevad :)

Laupäev on tavaliselt kõige töökam päev. Ja loomulikult päev, mil alailma midagi juhtub. Pole vaja korraldadagi, nagu iseenesest kohe juhtub igasugust.

Täna käisid kaks poisikest, kes jäid meelde juba varakevadel ja asja point jätkus sügisel.

-Täna tulevad kaks poissi sinu juurde juuksurisse. Tee neile siis midagi, mida nad tahavad. Suured poisid juba, eks ise teavad. Suvel võib natuke vabamalt võtta.

Need poisid on nii kümne kanti ja soovid olid neil ühesugused:
-Aja kiilakaks!

Kui paljaks, siis paljaks. Mina teen alati eelkõige seda, mida klient soovib.

Ise olid nad nii megaõnnelikud, kui veel olla said. No ja suvi oli ju supersoe; õnneks, ma ütlen.

Augusti lõpus tuli poiste vanaema isiklikult minu juurest läbi:
-Poisid tulevad täna juuksurisse. Palun tee neile korralikud kooliposte soengud. Ja ei mingeid kiilakaid ega muid ekstreemsusi, palun.
Nagu sellest veel vähe oleks, helisatas mulle poiste ema ja palus samuti teha normaalsed soengud. Ikka niisugused, millega kannatab kooli ka minna.

Ja kui need mehehakatised minu juurde jõudsid ja kurbade nägudega ütlesid, et nad ei taha "korralikke koolipoiste päid", siis koos leidsime hea kesktee.
Nad olid oma uute soengute üle niiiiii õnnelikud.

Oi kuidas ma oleksin tahtnud näha vanaema ja ema nägu, kui poisid geeliga püsti aetud kukeharjadega koju saabusid!
Külgede peale tegin veel etnomustritega joonistused kah.
Aga kuldne kesktee oli see, et kui selle soengu pealt geel maha pesta, siis oli täitsa tavaline sonks. Lihtsalt lõikus oli nii tehtud, et kui vaja, siis saab geeliga kukeharja pähe sättida.

Täna siis käisid need noored mahehakatised uuesti juuksuris ja ikka ning alati tahetakse midagi vinget.
Peaasi, et ei oleks "korralik koolipoisi soeng".

Lõpuks sain ka oma uunikumid seinale pandud. Peaaegu igal esemel on oma story. Parimad on ehk küla sepa tehtud käärid või hobuselaka lõikaja.
Kääre on nii Rootsist kui Hiinast, nii oinapeadele kui ka nööpaukudele.
Valik on lai :))