Täna töölt tulles seisatasin vastasmaja ees seedri all. Kuna välja on ilmunud järjekordne orav ja mingi mulle tundmatu lind, siis oli puualune seedrikäbisid ja -pähkleid täis. Lind oli omamoodi- hallrästa suurune, aga nagu oleks olnud rähni nokk. Sulestik hall ja muster halli-valge-musta träpsuline. Kui käbisid sõi, siis võttis käbi noka vahele ja tagus pähkleid nagu rähn, no aga rähni moodi ta küll ei olnud, va nokk. :))
Täna mõtlesin jälle, et ma pean ikka fotokat kaasas tassima hakkama. Seedri otsas käis niisugune madin, et okkaid-käbisid-pähkleid lendas. Ja kes seal siis tegutsesid?: puukoristaja, pöialpoiss ja tutt-tihane. Üks väiksem kui teine, aga madin oli kõva! Seisin ja vaatasin. Kõik kolm olid praktiliselt käeulatuses. (Küll ma igatsesin oma fotoaparaati!) Puukoristaja lendas üle õla nii, et tiiva alt tulev õhk paitas kõrva ja ja jäi maha jalgade juurde päkleid nokaga pigistama, pöialpoiss loopis okkaid alla ja tutt-tihane kõõlus nina all oksa peal. Ma ei tea, mis neil sisse läks, et nad nii julged olid, aga see oli väga huvitav vaatepilt.
.JPG)
