Talgud Leili juures.

Kui loodusfotograafid olid puude istutamise lõpetanud ja hakkasid suppi sööma, siis oli paras aeg, et kohale ilmuda. Nii ma tegingi.

No jah, tegelikult juhtus nii, aga eks see söömine ole ainus tegevus, mis toidab.
Pärast kuulasime-vaatasime loengut Eesti kotkalubi esindaja poolt ja tõstsime tuju viktoriiniga.
Kas teie teate, miks kährikkoer on omapärane? Kas sellepärast, et tal on oma koer või hoopis sellepärast, et tal on oma kasukas? Aga tegelikult?
Mitu rähniliiki või nahkhiireliiki või linnuliiki on Eestis? Jne jne ...

Ääretult ilus päev oli ja loodame, et Leilil on jaksu seda ka järgmisel aastal korrata.
http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/