kolmapäev, 19. november 2008

Koos vanema pojaga.



See foto on nii mõnigi kord küsimusi tekitanud. Ja ikka nii, et kes on see noor mees minu kõrval on? Mis seal ikka keerutada- vanem poeg on. Poiss lihtsalt näeb välja vanem kui tegelikult on. Siin on vist nii, et tema vanuse võib kahega korrutada, siis saab minu oma kätte.



Nädalavahetused veedab ta ikka ema erksana hoides:))

Alles see oli, kui neljapäeva öösel vastu reedet helistas ja ütles -mamps, viska võti alla, ma tahan sisse saada.

Reede öösel helistas poole kaheteistkümnest, et hakkab kohe- kohe liikuma ja ärgu ma magama mingu. Aga seda, kas ma hetkel juba magasin, ta unustas küsida. Ja kohale jõudis alles pool kaks. Jälle emale äratus:)

Laupäeva õhtul, kui ta uuesti välja läks, ma torisesin natuke ja ütlesin, et ära sa helista kogu aeg, et hakkad liikuma, sest tuled nagunii alles paari tunni pärast. Lubas siis mind mitte segada. Ja helistaski nagu ikka kell kaks, aga ütles, et ta ei sega mind rohkem, mul ei ole vaja ärgata ja täna öösel ta koju ei tule. Vot siis!

Ma ütlen ikka, et lastest on alati rõõmu :))

Kommentaare ei ole: