Oi elukest :)).

Käisime isaga Soomaal.
Siis tuligi meelde üks jutuajamine, ühe teise isaga tema tütrest. Maailm on ikka imelik ja omapärane:))

(Fotod Soomaa üleujutusest panin Facebook-i.)

-Mida sa naerad kogu aeg?

-???

-Kohe näha, et sa abielus ei ole.
-???
-No sul ei saa meest olla, muidu sa ei oleks nii õnnelik!
-Õige küll, et olen vaba tüdruk, aga kas see paistab siis kohe välja või?

Küsisin seda väikest kasvu ja võimukana tunduvalt mehelt.

-Loomuliult. Abielus naine ei oleks nii vaba ja õnnelik!
-Kas tohib küsida, kellena te töötasite?
-Sa ei tea, kes ma olin?
-Loomulikult mitte!
-Olin pikka aega kolhoosi esimees ja sina ei teagi seda.
-Miks ma peaksin seda teadma?

Tükk aega oli vaikset nohisemist.

-Mul on ka tütar, aga me ei suhtle enam!
-Miks ometigi?
-Kas sa kujutad ette, ta läks mehele!
-Mis sellest siis on?
-Kui sa veel teaksid, missugusele mehele! See kaalub üle 100 kg kindlasti!
-Ma ei saa ikka veel aru, mis sellest siis on? Kui vana teie tütar on?
-Neljakümnene!
-Nagu minagi. Miks ma ei tohiks siis mehele minna?
-Kuidas sa aru ei saa??? Kooselus tehakse ju igasuguseid asju!
-Loomulikult! Mis selles siis imelikku on, et teie 40-aastane tütar ükskord ometigi mehele läks?
-Tal on nii suur mees! See sõkub ta ju ära! Ma ei taha sellele mõeldagi!
-No kuulge! Kuidas siis teie oma tütre saite? Need asjad niimoodi käivadki.
-Aga ta ei küsinud minu käest, kui ta mehele läks!
-Mida ta pidi küsima ja miks ta pidi midagi küsima?
-Mina pean teadma, mida ta teeb.
-Ega ikka ei pea teadma küll.

-Ta on minu tütar! Ta on minu tehtud ja ta on minu oma!!!!!!!! Mina pean teadma, mida ta teeb!

Ma ei ole tükk aega niimoodi naernud. See mees mõtles kõike päris tõsiselt ja oli minu peale vihane, kui ma südamest naersin.

-Ma ju ütlesin, et sa oled vaba naine. Muidu sa minu üle niimoodi ei naeraks.
-Kas teil on naine?
-Surnud.
-Miks ma ei imesta? Kui mina oleksin sinu naine olnud, siis oleksin ammuilma su juurest jalga lasknud. Nii, nagu seda tegi sinu tütar!

-Ma olen seda kogu aeg öelnud, et need vabad naised ei kõlba kuskile. Rõõmsad ja õnnelikud. Ei tea, mille üle sa rõõmustad, kui sul meest ei ole?

-Ma olen õnnelik, sellepärast olengi rõõmus. Elan oma elu ja täpselt nii, nagu ma seda plaaninud olen.
Sul soovitan oma tütrega ära leppida ja ka õnnelik olla.

See papike käis veel pikka aega juuksuris, alati oli meil jutuainet vestlusteks ja iga korraga sulas temast mingi tükike üles. Aga omapärasused ja veidrused jäid ikkagi alles. Ning mina, kui vaba ja rõõmus naine, võisin alati tema jutu peale naerda.

Kõige toredam oli see päev, kui ta tuli ja ütles, et kutsus tütre mehega külla ja nad on ära leppinud.

Ma ei hakanud küsima, kas see oli tingituna meie vestlustest või mitte.