Liblikalend.

Proovi sa liblikat pildistada, kui tema seda ei taha :)) Ainult ühe kaadri saingi.
***

Eile, kui töötasin, vaatasin ühel hetkel aknast välja ja hea oli, et aknaklaas ees oli. Ma oleksin aknast välja kukkunud, kui seda ees poleks olnud.
Väljas, minu akna all, seisis pikk noormees pika punase roosiga. Mul kadus kõnevõime ära. Pea käis kolaki vastu akent, et veel täpsemalt vaadata. Hea, et prille ei kanna, need oleksid vist katki läinud.

***

-Emps, sina mine taha istuma ja proovi nii, et sa täna ei õpeta.
-No ma vähemalt proovin. Aga sa hoia tal siis ise silma peal.
-Sa ära üldse muretse. Kui ma rahulikult kõik läbi mõtlen, siis oskan ma liigelda küll.

Sõitsime tanklast välja ja suurem poiss ütles:
-Emps, ära nüüd tambi jalgadega vastu auto põrandat! Taga ju pedaale pole!
-Aga te vaadake, mida te teete!
-Mida siis? Juttu ajame.
-Kui ma nüüd teie tähelepanu tohin sellele juhtida, siis me sõidame vasakul teepoolel.
-Kuule jah. Keera paremale poole, ega sa enam Austraalias ole.

See oli küll esimene kord, kui ta meie jaoks valele teepoolele sõitis, aga mitte viimane. Veel tänagi maal keeras maja juurest suurele teele välja ja pani vasakul teepervel ajama.

Load sai poeg enne Austraaliasse minekut ja põhiline praktika toimus seal. Nüüd on vaja jälle ümber harjuda.

***

Jutt on minu pojast, kes eile nii mulle kui ka teistele ootamatult Austraaliast koju saabus. Tema teadis juba ammu, millal tuleb, aga lihtsalt välja ei rääkinud.