Kes on see, kelle eest ma kogu aeg oma aparaadiga põgenen?
-Pane see kohe ära! Ära pildista mind! …
Eks ikka Anne :))
Ja nüüd, peale üliaktiivset (irw) laupäevast koolipäeva, helistas ta mulle ja ütles:
-Kas sa sõidad juba kodu poole? Pildista kindlasti loodust ka, mets on niiiiiii ilus, päike hakkas just paistma.
Kuigi ma olin hommikuse söögikorraga ja alles Tallinna vahel, lükkasin kõik muu tulevikku ja panin kodu poole ajama. Ja pildistama. Kuskil enne Raplat pidasin kinni, leidsin lume seest kollased lilled (orkutis üleval) ja hakkasin mööda mäekülge üles ronima, et ülevalt poolt lumisest metsast pilti saada. Ja äkki- ma ei tea, kus kohast see mees välja ilmus, aga igatahes ta kisas:
-Sinna ei tohi minna!
-???
-Seal on kallis tehnika, mis suhtleb satelliidi kaudu.
-???
Tallinnast Vändrasse on natuke üle saja kilomeetri ja kui ma otsustan kuskil seal vahel X kohas kinni pidada, siis just selle koha peal, kus on mingi hirmkallis tehnika ja sinna minek keelatud.
-Mina siit alla ei tule, tead ka kui palju vaeva on siia üles saamisega? Ja ma luban, et ma midagi ei puudu seal.
No nii see jäigi, aga vana ootas mind all ja eks me siis pärast vestlesime ka. See tehnika seal üleval on maamõõtmise jaoks. Tuli ka välja, et tal on Vändras tuttavaid ja igal aastal käib paar korda seal. Arvas, et äkki kohtume.
-Hüppa meeste juuksurist läbi ja kohtumegi!
Panin ORKUTisse veel neid lumesaju pilte. Jäime ju reedeses lumesajus ja liikluses ellu. Kuigi jah, ilm oli super, aga autosõit ei olnud kõige mugavam.
.JPG)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar