elu pisiasjad

Elu väikesed pisiasjad. Mis need on? Kas küünlavalgus õhtul? Kas lapse korjatud kastanimunad, suured ja läikivad?, või mõnus kontserdielamus? Hommikune päikesetõus ja nii külm kaste jalgade all, et jalatallad kokku tõmbuvad? Värske kohvi lõhn? Lapse kallistus? Päikeseloojang? Või hoopis krõbekülm talveilm lõõskava tuulega? Härmatisega ja kerge lumesajuga jõuluhommik? Lumelauasõit kõrgelt-kõrgelt mäest alla? Värvilised lehed ja vihmasabin sügisel, võrratu linnulaul suvehommikuti või tärkav loodus kevadel koos kasemahla ja liblikatega? …

Igas hetkes on midagi kaunist, oska seda vaid näha ja sellest rõõmu tunda.

Hetkel tunnen rõõmu soojast toast. Pisiasi, aga niiii mõnus asi. Alt memmeke on inglite juures ja hetkel on korter tühi ega köeta. Minu elamine oli ikka nii külm, et … Kui kaks päeva koolis olin, siis öösel 14 kraadisesse korterisse saabuda ei olnud kõige mõnusam. Ja õues ei ole veel miinuskraade olnudki. Kütan igal päeval korralikult ahju ja pliiti, aga ikka on jahe. Siis võtsimegi selle töö ette ja täna vedasime pööningule minu korteri kohale ISOVERI villa. (kuidas ma seda villa ostsin ja mis selle saagaga juhtus, on mõne teise päeva kirjatüki teema) Kui te ei tea, mis on vanemate ühismajade pööningutel, siis parem ärge sinna tikkugegi. Käia sai ainult kükakil või põlvili, soga ja sodi on tapvalt ja ruumi mitte mingisugust. Müttasime ja roomasime pojaga pea neli tundi ja ikkagi jäi 12m² katmata. Ju on mu korter siis suurem, kui paberites kirjas ja eks me katsime ka vaheseinte kohad ja koridori osa ka ära. See lõpp on naljaasi, selle teen üksigi ära. Eile kütsin ja täna on korteris 21C. See on ime, sest tavaliselt oleks olnud juba 18C või vähem.

Villa sai pandud 20cm, rahakott ei kannata hetkel suuremat väljaminekut. Ja kui ma pööningult alla tulin, siis naabrimutt oli kohe platsis.

-Et kui palju see ikka maksma läks?

–No sõltub sellest, kui palju sa villa panna tahad.

–Ei mina ei tea sellest midagi, aga mis see maksis sul?

–arvuta ise välja korteri ruutmeetrite ja villa paksuse järgi.

–ma ei teagi, mis see vill poes maksab, aga mis sina selle eest maksid?

–Piisavalt palju.

–No kas siis 10 rulli villa on ikka kallis? Sinu teisel naabril läks 1200.- krooni maksma, aga seda ka kaks aastat tagasi. (samas, teine naabrinaine ei mäletanud isegi enam (temal on villa ainult 10cm), mis see tal maksis- aga näe, Friida-mutt teab. )

Alles see oli, kui mulle järgmise talve puud õuele toodi. Naabri-Friida keksis kui varblane ja laulis:

-mis need maksid ja mis need maksid? Nii ilusad puud, äkki saan mina ka?

-vaevalt sa nii ilusaid saad- ikka tasu järgi. Mina maksan natuuras.

Mutt oli kõpsti läinud.

Paari päeva pärast helistas mulle töö juurde (!!!) ja lausa hõiskas heast meelest:

-Monika, sinu uus puukoorem on õue peal, seal on nii ja nii palju ja hind see ja see!

Vot kui vähe on õnneks vaja! Ta vaeseke vähkres vist teadmatuses mitmel ööl linad kortsu. Ja olgu jumal tänatud, et teise koorma aeg ta kodus oli ja info kätte sai. Ja ega see info ei ole ju midagi väärt enne, kui mina ka tean, et tema teab :)).

Vot siin ma siis hakkasingi naerma- isegi villarullid loetakse sul õue peal üle, kulutusi kakutakse või tangidega välja, puuriidas vaadatakse puud üle ja kui ikka paremad on, siis teadagi- oled puutooja silmarõõm, naabrimees käib auto parkimist täpsustamas, pesusid ja pesupulki nööri peal lugemas (ega ma siis kade tüdruk ka ei ole- ostsin kaltsukast kabeda sekspesu ja panen iga kord nööri peale), jne. Meil on ikka greisi maja. Ainult kaheksa korterit, aga mina olen kogu aeg kellelgi hammaste vahel. No ma ei salga- ma teen ja jõuan ka.

Vot siis tuleb muretseda, kui sinust enam ei räägita. Ja küll on kole, kui muud teha ei ole, kui teise inimese ISOVER-i rulle ja puid õue peal lugeda. Hea, et ma tema jaoks olemas olen:))

Elu pisiasjad needki, aga ikkagi- inimesed, elage oma elu!!!