Ega kaks kolmandata jää ...

Nali see oli, aga mis täpselt, seda ei mäleta :)) ja see ei olegi tähtis, sest
üks pilt ütleb rohkem kui sada (või tuhat) sõna.




See nädal on alanud päris põrutavalt. Või on asi hoopis selles, et ma imen nagu käsn kõik endasse ja panen kõrva taha, et mida kirja panna ja mida mitte. Igast seigast nopiks natuke ja jäädvustaks. See on nagu siis, kui fotokat kaasas pole. Just siis näed neid hetki, mida tahaks kinni püüda ja salvestada.

See, et ma tahtsin üle kontrollida ja aja õigsuses veenduda järgmisel nädalal Amservis autole tehtava tehasepoolse tasuta teeninduse aja, see ei maksa rääkimistki. Loomulikult oleks sellest järjekordne jama tulnud. Nemad panid kinni aja kell 11.00 ja vastuseks minu päringule tuli täna kiri:
Põhja kontroll ja vajalike tööde teostamine võtab aega ühe tööpäeva.

Kui soovite samal päeval siis soovime autot meile hiljemalt 9:00 ja kätte saaks 17:00.

See selleks ja nende töökorralduse juures ma ei imesta enam millegi üle. Hea, et ma nii usin olin ja 10 päeva ette aega kontrollisin. Ja ega ma seda pärast neile ütlemata ei jäta.

Eile käis naabripoiss juuksuris. Teda ei ole jupp aega enam siinkandis näha olnud, aga nii, nagu nad kõik laia ilma ära vajuvad, ju nii temagi. Ikka pealinna ja piiri taha ehitama.
Kui töö valmis sain, siis ütles:
-Ma nii ootasin, et sinu juurde juuksurisse tulla saaksin. Seal, kus ma olin, korralikku juuksurit ei olnud.
-Mh, kus sa siis olid? Ei ole sind jah nii kaua näinud?
-Kas sa siis ei teagi?
-Mida ma ei tea? (aga see on tavaline, et ma midagi ei tea)
-Vanglas olin, kolm aastat. Eks olen oma karistuse ära kandnud ja õppust võtnud.
-Isver!!! Mille eest? Aaaaa, tead, ma ei tahagi teada. Kui ma seni ei ole seda teadnud, siis nüüd ei ole mul seda vaja teada. Las jääb nii.

Ja veel kord- ärge küsige minu käest, mis uudist. Et juuksurisse jooksevad need asjad ikka kokku. Ega ei jookse küll. Vähemalt mitte minu, kui meeste juuksuri juurde.


Täna siis oli teine üllatus-üllatus.

See on vist sedasi, et nii kaua, kui me midagi ei saa, nii kaua me seda ihaldame. Nagu lapsed ikka:)) Kuni jonni jätkub või parema asja saame või ütleme, et -viinamarjad on hapud.

On mulgi tuttavaid, kes päikese päeva toovad ja tuju rõõmsamaks teevad. Mida täiuslikum ta tundub, seda meeldivam ta mulle näib. Aga nii mõnigi viinamari võib päikese käes läikides seest mäda olla- ja täiuslikkus koos ihaldatavusega kukub plötsti alla.

See mees käib aeg-ajalt koos perega ja samas ka üksi suusatamas. Nii mõnigi kord, kui on tööalane reis kuskile, kus on mäed, siis alati on tal suusad kaasas.
Käisid selgi aastal perega suusatamas ja mingi kuu aja pärast läks uuesti.
-Kas lähete jälle koos perega?
-Seekord üksi, õigemini oma pundiga.

Ja kui ta tagasi tuli, siis nägi ikka vääääga hea välja. Pruun, puhanud, õnnelik.
-Ma ei saa ütlemata jätta, et esimest korda tundsin kadedust sind nähes. See võis ikka väga mõnus puhkus olla. Kui sa eelmine kord perega puhkuselt tagasi tulid, siis sa nii hea välja ei näinud.

Tegin oma tööd ja avastasin, et tal oli pea katki. Mitte palju, aga parasjagu.
-Kuule, sul pea siit katki ja mul on tunne, et natuke põletikku ka sees. Mingi nahariba veel haava peal näha.
-Ma seal olles lõin pea ära jah. Oli niisugune madalate lagedega koht. Lasin naisel selle kohe ära puhastada, aga ju ta kõike ei julgenud.
... (Pikka vaikus) ja siis ütlesin
-Naisel? ... Ma ütlesin kohe, et sa näed õnnelikum välja, kui eelmiselt puhkuselt tulles.


Ootaks siis veel seda kolmandat raputavat asja, mis mu sinisilmsest olelusest maa peale tagasi tooks.