Küla on ikka targem kui meie ise ...

Jossa ja mina. Maal.

-Kuule, müü oma korter mulle.

Nii ütles üks tuttav, kes just ainult selle korterisooviga minu töö juurde tuli.

-??? Ja kuhu mina siis lähen?
-Teile jääb see korter väikeseks, nagunii ostate uue ja suurema.
-Miks sa selles nii kindel oled?
-Te ei mahu ju sinna ära.
-???
-Sa läksid ju mehele ja kuidas te ikka sellesse kahetoalisse nüüd ära mahute? Müü oma korter mulle. Ma olen vist esimene küsija?
-Mina ja mehele? Vot on üllatus!
-No jah, see Alver seal õllekas just praegu seletas, et tema isiklikult kolis nädalavahetusel sulle korterisse ühe mehe. Kuule nüüd, müüd siis mulle või?
-Mina ja mehega korteris? Huvitav, kus ta ennast peidab? Ei no mis siis viga! Aga tead- ma müün selle korteri sulle, aga ühel tingimusel.
-Noooooo?
-Mina oma meest veel näinud ei ole, kuigi nüüd on juba uus nädalalõpp. Tahaks ikkagi teada, kes see niisugune siis minu oma on. Mine sinna õllekasse tagasi ja kui sa teada saad, mis mu mehe nimi on, siis on korter sinu oma.

Sinna ta suure õhinaga läks ja ...
sinna loomulikult ka jäi.

Ja ei tea ma tänase päevani, kes mu mees oli või olla võiks.