Vabal ajal olen ma normaalne, aga vaba aega mul ei ole ....
Kas normaalne olla on kerge või raske?
Mis üldse on normaalne olek ja kust maalt see hakkab?
Või lõpeb?
Kas mul on õigus "harja punaseks" lasta minna, kui minu käest küsitakse, et kes nüüd seal teie jõeäärses majas elab? Kas see on inimlik uudishimu või südamlik kaastunne? Tegelikult mul suva ja vastuseks kõlab, et kui see teile ikka nii siirast huvi valmistab, siis ma võin teile eksmehe telefoninumbri muretseda või veel parem- sõitke ise sinna kohale ja minge küsige, kes seal majas ikkagi elab?
Parim nali tuli siis, kui tuttav kolm kuud tööl ei olnud. Tuli siis üks valge peaga papike ja hakkas juttu ääri-veeri sobitama.
-Naiste pool ka nüüd nii pikad järjekorrad.
-No, tahete lokke või? Teeme ära!
-Ei mina ei taha midagi, aga naine näed ei saanud omale aega. Järjekord pidi olema jõuludeni.
-Siis asi korras ju. Jõuluks lokid pähe ja probleem lahendatud.
-Seal pidi üks juuksur haige ka olema.
-On või? (tegelikul teadsin küll, aga asi lõhnas uudishimutsemise järgi ja siis on vaja lolli mängida.)
Eks tal ei pidanud kannatus vastu ja siis kuulutas:
-Mina olen selle juuksuri ema ja isa naaber. Tead, üht-teist olen neilt juba kuulnud, aga tahaks ikka rohkem teada. Kuule, mis tal ikka täpsemalt viga on?
-??? (oi jummel küll, kuku selili või viska külili)
-Mis tal siis viga peab olema?
-No ta on ju haige, aga mis tal ikkagi täpsemalt viga on?
-Mina küll ei tea.
-Noooooo, ise olete töökaaslased ja nüüd ei tea. Mis tal siis viga on? Ikka päris täpselt tahaks teada!
-Kuulge. Vaadake siit aknast välja. Maja näete? Teate kus ta elab?
-No miks ma ei tea. Tean ikka. (see oli võidukas naeratus- üks asigi, mida ta täpselt teadis.)
-Vot siis on korras. Kui koju lähete, minge sealt läbi ja küsige ise. Saate kohe väga täpselt teada, mis tal viga on.
Mul ei ole niigi palju aega, et oma elu elada, ja nüüd anna veel aru teiste elust-olust! Ja tuttav soovitas järgmisele küsijale öelda, et ta on rase ja hakkab kohe sünnitama :)).
.JPG)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar