Kui ma seda lepatriinut üritasin pildile saada ja ta kangekaelselt lehe alla puges, mõtlesin, et las olla pealegi. Ei tohi teha kunstlikku ja lavastatud loodusfotot. Alati tuleb meelde tütar, kes mu kokku korjatud ja sambla sisse torgitud lillepuhmad välja naeris.
Kahe päevaga on siis pungadest saanud päris suured lehed.
(vt eelmise sissekande esimest fotot.)
.JPG)
2 kommentaari:
No kõigil on kevadel kiire! Ma jändan aias liblikatega - just, kui ongi vaid nupuvajutus teha, lendavad nad ära või tõmbavad tiivad kokku! ;))Ärarääkimata veel kompositsiooni sättimisest ja muust.
Palju-palju õnne Sulle tagantjärele eilse sünnipäeva puhul! Jätka samas vaimus.
Postita kommentaar