Unistus Munamäest.

Igal aastal, sügisel, lehtede kolletamise ajal, tuleb peale igatsus.
Igatsus minna Munamäele torni ja sealt ülevalt alla vaadata. Näha looduse värvidemängu nii kaugele, kui silm ulatub.

Pühapäeva hommikul ärgates ei kahelnud ma hetkegi, et just see päev on see õige. Ja õige ta oligi: meeldivad soojakraadid, piisav pilvealune päike ja värviliste lehtedega puud. Loomulikult tuli lisaks 450km autosõitu, aga see on tühiasi, kui täidetud saab aastatepikkune unistus.

Tütre jaoks pildistatud, et teada, kui kaugel ta minust hetkel on:)) Mida kaugemal, seda kindlam on olla :)). Praegu on vahemaa jaoks sobiv Bern, uuest aastast vaatame kaugust Pariisini.