esmaspäev, 23. veebruar 2009

Vastlapäev tulemas ...



Olen kooliga nii hõivatud, et mitte ei saa siia midagi kirjutatud. Mitte et midagi ei juhtuks- kogu aeg juhtub, aga aeg on niiiiii kulla hinnaga. Magama saan iga päev alles 1 paiku öösel.

Kevadel on kuus arvestust ja neli eksamit. See on julm, kohe väga :))

Tänane hea uudis on see, et poeg lendas Strasbourgi, EL toel ja kulul. Ma võin küll rongaemana paista, aga midagi rohkemat ma ei tea. Kui ta 16 sai, läks Tartusse HTG-sse, ise öeldes, et pesamuna ta mulle mängima ei hakka. Nüüd on 18 ja ütleb nii: -Tead vähem, endal sul on kergem elada. Kui hinded, elusihid, olemine ja käitumine on 5+, siis ei olegi mul vaja midagi torkida. Ja sellest reisist tean ainult niipalju, et koolist sai 25 õpilast sinna, valimiseelne värk. Äkki pärast kuulen? :))

See foto on tehtud mobiiliga täna söögipoes. Mine või riiulite vahele magama. Minu mõistusesse ei mahu, kuidas inimesed enne mingeid päevi meeletutes kogustes söögikraami varuma hakkavad. Nagu sõda tuleks. Tegelikult ju tavaline vastlapäev. Võtke ometi mõnuga.

Kuna see pilt meenutab natuke vanu aegu, siis tuli ka paar vana juttu meelde. Ikka nii vana, et need naised on ise juba penskarid, kes seda rääkisid. Need on jutud meie alevist.

Ühel naisel töötas ema sides. Igal õhtul viidi raha panka, aga pank oli nii 1km kaugusel. Päevane raha pandi suurde rahakotti, mis tõsteti kelgu peale ja siis hakkas sõit panga poole. Mitte keegi mitte kunagi ei tahtnud seda raha pihta panna. Tänapäeval lausa uskumatu asi. Nüüd on ju turvamehed ka paari sammu juures. Kui see naine oma ameti maha pani ja selle suure rahakoti üle andis, siis oli ka väike pahandus. Nimelt oli koti küljesahtlis väike revolver, aga kuna seda kunagi vaja ei läinud, siis läks see pisiasi meelest ära. Ja mida raudasjad teevad, kui nad seisma jäävad? Nii oligi, see relv, kaitse ja kindlustunne rahakukrut transportides, roostetas. :D

Täna rääkis siis oma loo üks naine, kes töötas samas kõrval raamatupoes. Ka temal tuli igal õhtul raha 1km kaugusele panka viia. Eks keeras siis raha rulli, toppis taskusse ja pani rattaga ajama. Kohale jõudes raha taskus muidugi enam ei olnud. Sibas tagasi, võttis raharulli kõnniteelt üles ja viis siis panka. Õnnelik lõpp lool.

Olid ajad :))

See on siis eelmise jutu juurde kuuluv foto. Keegi ikkagi tegi selle, tõenäoliselt mobiiliga. Sellegipoolest on näha, kui sügavale see auto ennast elumajja parkis.

Kommentaare ei ole: