Istudes ja Monet´i maale vaadates, voolasid läbi pea mõtted. Kõik see, millest ma kodus lahti ei saanud. See, mis mind painas ja rõhus. Kõigest eemal olles, oli sellest kergem aru saada ja elu keerdkäike lahti mõtestada.
"Juba aegade algusest saadik on naine olnud kogu inimkonna alguseks ja hukatuseks. Naiste pärast on peetud sõdu, on tapetud, valetatud ja vabasurma mindud, kuid ikka imetletud. Ja miks ka mitte? Sest kes suudakski vastu panna Mona Lisa salapärasele naeratusele, Veenuse ahvatlevale poosile, muusade graatsiaga viipava naise kutsele. Ja kes oskakski oodata selle sulni koore all peituvaid hästi varjatud okkaid? Nagu roos, mille võlust lummatult sirutad käe ja karjatades ning kirudes eemale põrkad." (Mery-Kristi)
Olen alati imetlenud naisi, kelle soontes pulbitseb elu, kes suudavad haarata lennult kõike ja uhtudes maha argipäeva halle värve. Imetlen naisi, kes ajavad meestel päid segi, kelles peitub kümneid isikuid, milledest osa on egoistid, külmad, pahelised ning teised jälle soojad, kütkestavad, armastust ja ilu jagavad Aphrodited.
Kas mina suudan elu üle võõbata põnevuse, armastuse, müstika ja seikluste kirgaste värvidega? Kas minus võib peidus olla korraga ingel ja saatan? Olen ma noor nii ihult kui hingelt? Tundun ma kui kommikarp kriminaalfilmist, täis magusat, kuid sööja ei tea kunagi, millise täidise ta täna saab või milles on mürk.
Minus on osa kõigist neist meeletustest, kirest ja meeste päid segi ajavast salapärastest värvidemängust. Nagu maalidel kujutatavad naised. Vaatad eemalt või lähedalt, alati on erinevusi. Alati on müstikat ja seletamatut. Midagi, mis tõmbab ja teeb ahvatlevaks.
Kas mina naudin oma suhtes pintslitõmbeid, mis peaksid moodustama terviku? Missugust värvi on valed? Miks ma lasen endale otsa vaadates valetada, kui see rikub terviku, rikub minu kauni maali? Miks ma hoolin inimesest ja suhtlen temaga, kui tal puudub julgus, ausus ja minust hoolimine? Eelkõige just ausus.
Huvitav, et sellest arusaamiseks oli vaja sõita eemale, ära siit külmast kliimast. Huvitav, et selleks oli vaja näha kirega joonistatud maale. Seal olles tajusin, et ma olen rohkemat väärt. Teadsin, et kui koju jõuan, lõpetan selle, minu elu segava tutvuse, ja liigun edasi.
Ikka rõõmsameelselt, optimistlikult ja kõike kirega võttes. Sest ega teisiti ju ei saagi. Elu lõuend peab olema ja jääma värviliseks. Ja see kõik on minu enda teha.
2 kommentaari:
Sa oled püstitanud küsimused endale ja ka lahendused leidnud: tubli Sina!! :))
Mina olen hoopis kade, et Pariisis olla said. Ma käisin ka mitu aastat tagasi ja oli hirmus põnev! Moulinisse ja Montparnassile ei jõudnudki!
Olen siin, et jagada häid uudiseid DR WALE'i kohta, mehe kohta, kes mind aitas. Pärast kolmeaastast suhet mu poiss-sõbraga muutus ta ootamatult ja lõpetas minuga regulaarselt ühenduse võtmise. Ta mõtles välja vabandusi, miks ta mind kogu aeg ei näe. Ta lõpetas mu kõnedele ja WhatsAppi sõnumitele vastamise ning lõpetas minuga regulaarselt kohtumise. Seejärel hakkasin teda kogu aeg erinevate naistega nägema, aga iga kord ütles ta, et armastab mind ja vajab aega meie suhte üle järelemõtlemiseks. Aga ma ei suutnud tema peale mõtlemist lõpetada. Valud ja mured peas otsustasin jagada oma muresid ühe hea sõbraga. Seal rääkis mu sõber mulle DR WALE'ist. Võtsin temaga ühendust ja selgitasin talle oma probleeme. Ta küsis minu poiss-sõbra kohta infot ja maksis ka oluliste materjalide eest, mida ta minu töös kasutas. Ta tegi mulle armastusloitsu ja mõne päeva pärast tuli mu poiss-sõber minu juurde tagasi ning hakkas minuga regulaarselt ühendust võtma. Mõne kuu pärast kolisime kokku ja ta oli minu vastu avatum kui varem ning hakkas minuga rohkem aega veetma kui oma sõpradega. Lõpuks me abiellusime ja oleme nüüd viis aastat õnnelikult abielus olnud ning meil on poeg. Sellest ajast peale, kui DR WALE mind aitas, on mu partner väga stabiilne, truu ja mulle lähedasem kui varem. Võite ka selle loitsijaga ühendust võtta ja oma suhte luua. Kontakt: WhatsApp/Viber: +2347054019402 VÕI e-post: drwalespellhome@gmail.com
Postita kommentaar