Olla mina ise, olla õnnelik ...

Pühapäeval käisin mööda lumiseid välju ~20km. Mind ei seganud ei tugev tuisk ega külmakraadid. Pigem nautisin päikesepaistet, üksiolekut ja tunnet, mis oli pärit lapsepõlvest nendelt samadelt väljadelt. Tunnet, et võid minna ükskõik missuguses suunas ja tunnet, et võid tugeva tuulega lendu tõusta. Mitte ühtegi inimhinge ei ole läheduses, sest keegi teine niisuguse ilmaga vabatahtlikult välja tulla ei taha.
Lõuna paiku läksin sõbra poolt läbi, jõime tassi kohvi ja "sättisime jälle maailma asju korda" :)). Vestlus temaga on mind terve selle nädala kummitanud.
Isegi ei tea, miks see nii on, aga proovin selle siis kirja panna.

-Kuule, kas sa oled kunagi helistanud mõne kuulutuse peale, kus naine otsib meest?
-No, kui nüüd aus olla, siis kindlasti mitte, sest mina peaksin ikkagi niisugust varianti vaatama, et mees otsib naist! :))
-Ah ja, loomulikult. Aga oled siis?
-Eiiiiii! Pole mõttessegi tulnud. Hull oled või?
-Ma ei tea isegi. Võib olla natukene olengi. Tahaks näha, et missugused naised seal siis on?
-Appike, mis sul arus on? Kevad põues või? Milleks sul seda vaja on?
-Ei tea isegi, aga tahaks selle tüki ära teha.
-No nii. Oletame, et saadki selle helistamisega hakkama, aga mille jaoks sul seda vaja on?
-No seda tahakski teada, et miks nad seal niiviisi kuulutavad!
-Sa ka nii vanaks elanud ja ei tea, mida nad tahavad. Tahad, et ütlen?
-Selle pärast või??? Ei, seda ma küll ei taha! Ma ei saagi, süda haige, ainult 25% töötab veel. Aga mõni kirjutab küll, et tahab teatris või väljas käia.
-Tahad teatrisse? Kohe võtan meile piletid ja läheme! Peaasi, et sul see tuhin üle läheb.
-Ei, ei, ole nüüd, ma ei viitsi!
-Hakkab peale. Vot siis helistagi ja ütle, et teatrisse ei viitsi minna, muud ka ei saa, sest süda haige :)) aga tahad lihtsalt näha!
-Ma ei tea isegi, mida tahan.
-Oi nalja! Ma lihtsalt ei jõua sind enam naerda.
Mõtle ise, kui satud sellise peale, et enam lahti ei saa, mis teed siis? Ei jõua eest ära ka joosta- süda haige ju!
Või kui näed niisugust, kes jalust nõrgaks võtab? Jälle jama selle südamega. :))))
-Aga ikkagi, ma tahaks mõne niisuguse lolluse ära teha.

-Ega sa vist enne rahu ei saa, aga ma soovin, et sa seda ei teeks. Sa võid haledalt haiget saada.
Kui sa tõesti kedagi tahad, siis otsi pigem niisugune, keda tead ja tunned. Pimetutvus näkkab väga harva. Inimesed tutvumiskuulutustes ei ole need, kes nad väidavad ennast olevat.

-Kus sa seda tead?
-Mis sa arvad, et ma niisama 10kg kaalust alla olen võtnud? Ma sain ka nägijaks! :))
-Oled peenem jah, aga ma ei teadnud, et see sellepärast on.
-See ei olnud küll pimetutvus, aga nagu ma ütlesin, inimesed ei ole tihti need, kes nad väidavad ennast olevat. Sind lihtsalt kasutatakse ära. Aga pole hullu, ju oli, mida alla võtta ja olengi kevadeks hea vormis.

-Ma ei teagi nüüd, mida teha.
-Kahetse seda, mis tegemata, mitte seda, mis tehtud.
Kui on abi vaja, siis olen alati valmis sinu naist mängima, et mõnest pöörasest lahti saaksid. Ja kui oma katkist südant puistata tahad, siis tead, ma olen olemas.


Hulkusin veel tükk aega mööda lumiseid koduväljasid ja mõlgutasin omi mõtteid. Hea oli, sest tuul viis kõik mittevajaliku minema ja olemine oli õhtuks nii kerge. Mine tea, kui sõber oma hullud tükid, ajendatuna kevadest :)), ära teeb, siis võib olla kõnnime suvel kahekesi. Mina hulgun looduses alailma, aga tema vajaks vahel lihtsalt niisama tuulutamist. See ju südamele hea :)).