reede, 15. juuli 2011

Oi elukest :)).

Kui ma hommikul enne 8-t kodust lahkusin, et tööle minna ja õhtul peale 10-t murakaämbriga tagasi jõudsin, siis tabasin ennast mõttelt, et oma viga. Täitsa oma viga, et juba talvel seda imemasinat ära ei ostnud ja nüüd kõike ise tegema pean.

***
-Kas ma räägin proua Monikaga?
Hakkab peale see telefonimüük.
-Kuulen.
-Oi kui tore, et ma teid kätte sain! Me korraldame küsitlust ja tunneme mõne asja vastu huvi.
Mulle ei meeldi familiaarne lähenemine, aga kuna aega oli, siis otsustasin kuulata, mida mulle pakkuma hakatakse, sest see, et nad "ainult" küsimustele vastuseid tahavad, see on suitsukate.
-Küsige siis, ma kuulan ja proovin vastata.
-Nii. Kui tihti te oma kodu koristate?
-Iga päev.
-Ah et kohe iga päev? (hääletoon oli kahtlev)
-Jah! Põrandaid tõmban tolmuimejaga üle või pesen iga päev või siis üle päeva kindlalt.
-No siis on meil just teile kohe väga hea pakkumine.
-Oot oot, mis küsimustest sai? Pakkumistest ei olnud algul juttugi.
-No see ongi sissejuhatus, et me teaksime, kas on teile mõtet seda pakkuda või mitte.
-Nii. Ja mis asi see siis on, mida on mõtet just mulle pakkuda?
-See on meie uus tolmuimeja. See ei ole niisugune nagu need teised siin pakuvad. See on uus ja intelligentne ja pikka aega katsetatud.
-Missugused need teised siis on, et see pakutav siis nii erinev on? Ja kui pikka aega see uus asi siis katsetatud ka on?
-Oi, pikka pikka aega kohe. See on hoopis teistmoodi. See on intelligentne tolmuimeja.
-Intelligentne! Nalja teete või? Mis moodi saab tolmuimeja olla arukas ja õppimisvõimeline? Ükski kodumasin ei tee järeldusi ja ei tugine eelnevatele kogemustele, et järgmine kord teistmoodi käituda.
-Te ärge rääkige meie tolmuimejatest nii, kui te ei ole neid näinud!

Hääl oli kohe väga solvunud. Hetkel jäi tunne, et see naine rääkis müüdavast tolmuimejast kui oma mehest või koerast ja solvus, kui mina julgesin tema kiitlemise peale naerda.

-Me tuleksime teile koju, et te ise näeksite, kui hea meie tolmuimeja on. Ega me ei tahagi teile koristama tulla, aga me lihtsalt näitame, kuidas ta töötab. Puhastame näiteks teie diivani.

Mõtlesin, et just ma ostsin diivani, mis sellest ikka puhastada.
-Mul ei ole diivanit. (Ega ma väga valetanudki, sest alles nädal tagasi mul tõesti ei olnudki diivanit)
-No siis puhastame teie tugitooli.

Kui aus olla, siis see tugitool, mis mul kodus on, on tütre oma.
-Mul ei ole tugitooli.
-Ei ole tugitooli ja diivanit? Kus te siis magate? (seda küsimust venitati väääga üleolevalt ja pikalt)
-Põrandal.

-Noh, siis ei ole teiega midagi rääkida!
Ja telefon pandi ära.

Olin hetke jahmunud. Rääkisin tõtt ja mind ei usuta. Ja see, et ma magan põrandal, et tähenda, et ma ei suuda omale tolmuimejat osta. Just mina oleksin võinud olla potentsiaalne ohver talle, sest puhastan vähemalt üle päeva oma põrandaid ja vaipu.

Jääb loota, et see tolmuimeja, kui ta tõesti intelligentne on, oskab vähemalt paremini suhelda, kui see müüginaine.

***
Ja nüüd, kus mul seda imemasinat kodus pole, pean ma ise kõik asjad ära tegema.
Kell 22.30 kallasin murakad köögilauale ja hakkasin puhastama.
Oleks mul natukenegi arukest olnud ja taibanud selle intelligentse riistapuu osta, siis näitaksin talle ette, kuidas purke kuumutada ja murakaid puhastada ning moosiks keeta. Ise saaksin magada ja kui hommikul ärkan, siis oleksid põrandad puhtad ja moos purgis.

4 kommentaari:

kylli k. ütles ...

Küll Sinu jutukesi on hää lugeda! Väga mahlakad ja hea huumoriga!

Anonüümne ütles ...

Mina ka naudin täiega Sinu blogi! Sa oled superkirjutaja!!! Tahtsin juba siis vastu vaielda Sulle,kui Sa oma lõputöö jutukeses kirjutasid, et Sul pole kirjutamisannet:)

Vaatleja ütles ...

Ma ütlen Sulle, Monika, minul on nad tõesti selle tolmuimejaga kodus käinud!!! Ta alles puhvis masinat reklaamida, aga HINNANI veel ei jõudnudki???! ;) Ja see on üsna soolane võrreldes "tavaliste" tolmuimejatega!

monika ütles ...

Aitäh! Seda on hea lugeda, et nii mõnigi jutuke meeldib.
Hakkasin neid kirjutama, sest elus juhtub ikka üht-teist, aga pikapeale lähevad sündmuste detailid meelest või ei meenu hiljem üldse midagi.

Ja siis, kui pensionipõlve jõuan, pole raamatu väljaandmisega vaja erilist vaeva näha. :))
Lisaks tulevad sinna seigad minu elust enesest, mis hetkel on sahtlisse kirjutatud, ja mida ma praegu (vb natuke hiljem teen seda) siia avalikult välja panna ei saa. Nii mõnigi võib ennast puudutatuna tunda. Aga ükski olukord ei jää kirja panemata, sest need on seda väärt.